Tootjainfo: "According to legend, El Dorado, "The Golden Man", used to cover his body in gold dust, offering treasures to the gods in the middle of a sacred lake.
Balanced Belgian-style Tripel-IPA where sweetness from the malts combines with bitternes from both whirlpool hopping and double dry-hopping with Hallertau Blanc, Mosaic, Citra, Azzaca, and, of course, El Dorado hops
IBU 55"
Väike matsakas pudel, koomiksilik sildikujundus. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - mudruselt oranž. Aroomis on mesi ja mooruspuu marjad, kuid IPA't selle sõna ootuspärase võtmes ei meenuta see isegi kaugelt mitte.
Esmamekk on keskmisest ehk näkanäka raskema kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse - hapukas barbarisskaramell ja suur sületäis nätsket heina. Lõppmaitse - vürtsikas, küünelaki eemaldaja nüansiga, kange belglane mis on veidi ootuspärasest mõrkjam. Järelmekk - magus-hapu, sidrunväändiku ja kuslapuu, noore kuusevaigu ja kasepungade segune.
Nehh. Mehh. Mähh. Nohh. Vaadake kallid lapsed, "belgia IPA" on moodsa-aja-IPA'dega suguluses nagu "nõbu" astmes "nääl". Või "küdi". EInoh, kui seda nüüd hinnata belgia kuramuse-konservatiivse õllemaastiku foonil, siis see on peaaegu et revolutsiooniline julgus ja extravaganza. Aga kui te lähete joogile nagu moodsa laine IPA'ist, siis te saate petta nii et püksid tõmbuvad üle kõrvade pealaele kokku
---
saadaval Gambrinuses
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment