Tootjainfo: "Koostisained: odralinnased, nisulinnased, mesi, laktoos, humal, pärm"
Väike lihtne pudel, sildil lausa ülemäära mesine stseenike. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist, kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom - magus, selgelt ja tugevalt linnaseline, õrna mesise-vahase kõrvaltooniga.
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magus. Keskmaitse - mõrkjas-magus ja huvitaval kombel puidune. Lõppmaitse värvub veidi hapukamaks ja pohlasemaks, samal ajal tugevneb magusus tasemeni, mida võiks juba nimetada""lääge". Järelmekk õnneks laskub taas veidi mõrkjamale platoole, meenutades mingit omamoodi rosinaleotist.
Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magus-mõrkjas-magus-hapukas-magus-mõrkja buketiga HEA taseme rüübe. Vana Gambrinus pole kunagi päris hästi aru saanud "meeõlle" kontseptsioonist, kui see isegi ei ürita olla braggot. Aga joogina on see ikkagi päris OK
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment