Toojainfo: "Imperial stout brewed with buckwheat honey. Collaboration with Maltgarden."
Väike lihtne pudel, sildil meekärjed. Mustjaspruun vaht täidab ligi pool klaasist, püsides mõõdukalt. Õlle värvus - otsustavaltmust.
Väike lihtne pudel, sildil meekärjed. Mustjaspruun vaht täidab ligi pool klaasist, püsides mõõdukalt. Õlle värvus - otsustavaltmust.
Aroom. Jaaaa, tavaline imp.stoudi lõhn see on ja ei ole ka. Sesmõttes on, et siin leidub nii rösti kui kohvi ja tiba ka kakaod. Sesmõttes jällegi pole, et siit hoovab ka rõsket-nätsket mõrkjat kanarbikku ja rammusat, lausa veidi lääget meevaha.
Esmamekk on rammusalt raske ja ootamatult torkiv, kas see kraam näikse veel toores olevat?
Keskmaitse - veider-kummalises tasakaalus magus-mesine-vaigune ja teisalt mõrult-kuivalt suirane ja kanarbikune. Valus alkoholine torkimine aga häirib veelgi enam.
Lõppmaitse - toores kakao ja jõhker kogus taruvaiku. Alkoholikirvendus veidi leebub ja asemele tuleb rammus-rohmakas soojus.
Järelmekk - totakalt tohmakas, rohmakas ja kohmakas. Räme. Raske. Kummaline. Metsapoolne.
FRIIGIKAS. Ma'i tea, kas Pühaste rahvas sellist tulemust taotleski/ootaski, kuid see kraam siin väänab keelt oma tõrvase taruvaiguga, torgib alkoholiga ja paneb korduvalt kulme kergitama oma jõhkrusega. AGA - ja see on tõesti postitiivselt märkimisväärne AGA! See jook pole vähemalt siirup, nagu enamasti selle kangusega imp.stoudid kipuvad olema!
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment