Tootjainfo: "Named after Fremont’s most famous outdoor sculpture, Waiting for the Interurban, Interurban India Pale Ale offers the adventurous beer lover a warm embrace of roasted pale malt swirled with a hand-selected blend of flavor malts and filled with the rich spice of Chinook, Centennial and Amarillo hops. Interurban India Pale is a session beer, eminently drinkable throughout the year.
IBU 80"
Väike purk, sildil trammituletis :) Valge vaht täidab üle poole klaasist, püsib kaua ja haakub väga tihedalt klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane.
Aroom. Ma tean, et see kõlab nüüd lollakalt, aga see lõhnab nagu VÄGA MEELDIV SEEP! :D Vaiguseep. Männiseep.
Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magus. Keskmaitse muutub üsna tundmatuseni, männiseks, vaiguseks, puiduseks ja vängelt jõuliseks. See oleks nagu sisseastumine mererannalt männimetsa - mõni samm ja lõhnapilt on kardinaalselt teine!
Lõppmaitse - mesilasvaha, pärnaõied, raudrohi, kummel, teelehed - mõru-raske ürdikuhjatis, väga tervistav tinktuur mõne manatarga riiulilt.
Järelmekk. Vägeval magus. Vägevalt mõru. Mõõdukalt hapukas. Maitsepurakas. Võimas ja jõuline. Kergelt isegi tasakaalust välja kippuv, kuid ikkagi seda nauditavam vanakooli IPA ülevõlli võtmes.
MEGA. Uskumatu, kuidas üsna tagasihoidliku kraadiga jook saab oma 80 IBU tasemega lüüa üle enamiku topelt-IPA'sid, ilma et laskuda kirbesse ülemäärasusse. Omamoodi õpikunäide VÄGEV-IPA'st
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment