Tootjainfo: "A rich Imperial Stout aged in Highland Park casks"
Väike lihtne pudel, vahakael ja luksuslikult läiklev sildikujundus ajab ootused lakke, lisaks teadmine, et seda kraami pole mitte kuskilt saada. Sentimeetrine tumepruun vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - eiolevõimalikmust.
Aroom. Ommmm. Tundes juba kaugelt viskist vinet, võiks ju oodata, et lõhn näpistab alkoholiselt ... aga oh ei, see on leebe ja pehme ning täidlane pai, mis sametiselt läbi sõõrmete libiseb seljaajuni välja.
Esmamekk. Lõputult pehme ja magus ja rammus röstine sametikaru, kellel kaelas väike vaadike eluveega, näol kõige ebakarulikum naeratus ning käpad valla leebeks kallistuseks. Jah, sa tunned alkoholi jõudu, kuid kõige delikaatsemal moel.
Keskmaitse. Ploomd ja metall. Huvitav, kas kuivatatud ploomidest saab teha samasuguse vooluallika nagu saab sidrunitest? Kui saaks, siis see olekski just täpipealt see maitse - ploomipatarei!
Lõppmaitse. Tamm, metall, ploomid, kuivatatud kumkvaadid, šokolaad ja portvein. Soojus, mis ulatub kõrvalestadest kuni vasrvasteni.
Järelmekk. Melassimetall. Vaseuhmris fariinsuhkruga muljutud mandlid kohviubade ja rosinatega, üle kallatud lonksu viski ning kahe lonksu kreemlikööriga.
Kokkuvõtet ei tule. Sest seda kraami te kuskilt osta ei saa niikuinii, milleks teid siis kiusata. Vana Gambrinus on aga õnnelik, et Põhjala rahvas ta nii eriliseks arvas, et toodi üks pudel nautimiseks. Aitähhh teile!
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment