Tootjainfo: "Tume laager
Vesi, linnased, humalad, tähtaniis, koriander, pärm"
Väike lihtne pudel, sildil jõuluelemendid. Kollane vaht täidab üle kolmandiku klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun.
Vesi, linnased, humalad, tähtaniis, koriander, pärm"
Väike lihtne pudel, sildil jõuluelemendid. Kollane vaht täidab üle kolmandiku klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun.
Aroom ... äää ... noma'itea ... veider. Rosinaleotuvesi on selle meeldivama otsa kirjeldus. Aga ta on kuidagi ... vänge? See oleks vist õige sõna kirjelduseks küll. Vänge ja meeldiva ning ebameeldiva piiril balansseeriv. Iga uue hingetõmbe algus on vänge ja pelutav, selle lõpuks aga jällegi meeldivalt rosinane/hõõgveinilik. Veider värk.
Esmamekk on keskmisest sibu raskema kehaga ja hapu. Keskmaitse - hapu ja rosinane ja karamelline ning mõrkjas. Lõppmaitse näitab magusamat kuivatatud pirnide nägu, kuid siis tuleb taas see kummaline hapu. Järelmekk hakkab hapukas-vürtsikalt õhetama, meenutades korraga piparkoogitainast ja ploomikompotti.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapu-vürtsikas buketiga kentsakas rüübe. Alguses oodatud täidlase tumeda bocki-laadse joogi asemel (aga see ootus on puhtalt vana Gambrinuse poolt genereeritud, tulenevalt liigimääratlusest ja kraadist) on see üks kummaline hapuvõitu vürtskokteil
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment