Segasumma suvila (MV Kodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Liigimääratlus: saison-IPATootjainfo: "Kui Taat kolikambrit koristab, siis siis ta loobib kõik seal leiduva ühte hunnikusse ja vaatab, mis sellest teha saab. Vahel tuleb välja kesine konnakammimismasin, vahel aga imeline pliit-pesumasin-kombain.
Linnased: Munich, hele kommisuhkur. Humalad: Target, Challenger, Northern Brewer, Saaz, Ahtanum.
IBU 88"
Väike lihtne pudel, sildil naivistlik lääbakas majake :) Valge vaht täidab pool klaasi, püsides üpris kaunikesti. Õlle värvus - kirkalt kollane.
Aroom on ... eee ... põnev. Hapukas-vürtsikas nagu saisonile omane, magusakas. Kuid kõike seda kuidagi ülevõimendatud ja tiba lausa kunstlikus võtmes. Anna andeks hea pruulmeister, aga vanal Gambrinusel tuleb meelde midagi värnitsa ja nitrolaki vahepealset. Meeldiv nitrolakk, aga ikkagi :)
Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-magusakas, marjane ja ... no veidi sünteetline. Umbes kolmandik belgia tripleid ja põhja-prantsuse saisone on mingi samasuguse terava hapuka nüansiga, mis ei ole kuigi apetiitne. Lõppmaitse muutub veelgi hapukamaks, meenutades lodjapuu ja sidrunväändiku marju. Järelmekk teeb oma parima, et tasakaalustada asja mõrkjusega, kuid välja tuleb sidrunhein kuusevaiguga, mille eel, järel ja keskel puskleb see sünteetiline hapukus.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas--vürtsikas-hapuka buketiga kummaline rüübe. Misasi on see lakilik nüanss, mis osad sedastiili rüüped Gambrinuse jaoks ära rikub?
------------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment