Brunehaut Bio Blonde

Brunehaut Bio Blonde (Brunehaut). pdl 0,75 l. alc 6,5%. liigimääratlus: belgia hele eil.

Tagasihoidlik pruunakates toonides sildindus põllu ja kirikiküla motiividega.Erkvalge neljasõrmene vaht kaob aegamisi, kuid haagib end üsna tugevalt seintele. Õlle värvus - uduselt kuldne.


Aroom väga nõrk, tunda on vaid vähest puhast linnasearoomi ja pärmi. Esmamekk mõjub kergelt, sepikuselt ja siidiselt. Keskmaitses tunned heledate viinamarjade ja virsikute nõrka paitust. Lõppmaitse muutub belgia eilidele tüüpiliselt külluslikult linnaseliseks ja kergelt pärmiseks, väga soojaks ja pisut vürtsikaks. Järelmaitses võistleb biskviidine mahedus ja pärmine soe hapukus, paitades meeldivalt kurgukaart.

Keskmisest kergema kehaga, soe ja lihtne palett, üsna heas tasakaalus. Mõnus tagasihoidlik rüübe, mis sobiks oivaliselt suvepäeva hilist lõunasööki alla loputama, nt tugevamaitselise juustuga täidetud kanafileed.
-------
pilt siit (ehkki vale pudelisuurus)

Brunehaut Bio Blanche

Brunehaut Blanche (Brunehaut). pdl 0,75 l. alc 5%. liigmääratlus: belgia nisuõlu.

Tagasihoidlik pruunakates toonides sildindus põllu ja kirikiküla motiividega. Valge suuremulline vaht moodustab alguses kolme sõrme paksuse kihi, mis taandub minutikesega kirmeks. Õlle värvus: kahkjas valkjaskuldne.


Aroom mõjub alguses väga karboniseeritult, teravalt happeliselt. Selle välja tuuldudes tuleb esile nisulinnaste hapukas ja veidi mesine toon, kuhu lisandub pärmi soojust.

Esmamaitse väga kerge, lausa vesisepoolne. Keskmaitses muutub see aga meeldivalt linnaseliseks, kergelt kreemikaks ja sidrunjaks. Lõppmaitses tuleb lisaks nisulinnaste saiasele mekile ka pisut humalamõrut, mis järelmaitses muutub domineerivaks, meenutades pooltoorest viljatera või sidrunikoort.

Väga kerge kehaga, happelise paletiga, pisut balansist välja mõrkjashapususe poole. Samas on tegu mõnusa karastava rüüpega, mis sobiks suurepäraselt rasvasema kala, nt lesta või angerja kõrvale.
----------
pilt siit

Samichlaus Classic

Samichlaus Classic (Brauerei Schloss Eggenberg). pdl 0,33 l, alc 14%. liigimääratlus: doppelbock. ehki ma ise pakuks, et tripel või guadrupelbock oleks õigem :)

Tootjainfo: "The once strongest beer in the world is back ! Brewed only once a year on December 6. Samichlaus is aged for 10 months before bottling. This beer is perhaps the rarest in the world. Samichlaus may be aged for many years to come. Older vintages become more complex with a creamy warming finish. Serve with hardy robust dishes and desserts, particulary with chocolates, or as an after dinner drink by itself. Brewed under the exclusive licence of Feldschlösschen-Hürlimann-Holding, Switzerland."


Reljeefkirjadega pudel ja vägagi efektne kaelasilt. Valge sõrmapaksune vahukiht kaob kõva kohinaga üsna kiirelt olematuks. Õlle värvus - tumekuldne.

Aroom mõjub ülivõimsalt linnaseliselt ... meenutades veidral kombel keedetud ube :) Esmamaitse on soe ja raske. Keskmaitse muutub üllatavalt kergeks, karastavaks ja magusalt limonaaodiseks/kaljaseks. Lõppmekk annab tunda laviinitäit rasket magusat viinamarjalist alkoholiküllast maitseelamust, mis järelmekis muutub fenomenaalselt meeldivaks veiniseks- likööriliseks, kandes endas vanilje ja ploomi, tammepuu ja nelgi nüansse.

Keskmisest raskema kehaga, õlija paletiga röögatult võimas rüübe. See ei taha esimese pitsi kõrvale mingeid segajaid ... ja ehk ka teise kõrvale mitte, kuid siis tuleb kiirelt peale hammustama hakata, et mitte liialt vinti jääda :) Aga äraütlemata meeldiv on see jook! (94 punkti ratebeeris ja 89 beerdavocate'is!)
---------
pilt siit

King Goblin

King Goblin (Wychwood). pdl 0,5 l. alc 6,6%. liigimääratlus: inglise kange eil

Väga muljetavaldav disain alates reljeefpudelist kuni hoolikalt väljamängitud sildinduseni välja. Kahesõrmene vaht taandub minutikesega poole võrra, samas ei jäta see püsiv vaht siiski seintele kuigi tugevaid jälgi. Õlle värvus punakaspruun.


Aroom teravalt alkoholine ja üsna pärmine, kergelt linnaseline ja karameljas. Esmamaitse linnaseline ja vürtsikas. Keskmaitses tunda kahe-kolmekordne linnasemekk, lõppmaitses muutub see vägagi külluslikuks (belgia tripel-õllede analoog) ja mõnusalt puuviljaseks. Lõppmaitses jääb keelelaele kaneeli ja vürtsi järgi maitsev humalapilt ning tugev alkoholine õhetus. Järelmaitses muutub see bukett mõrušokolaadiseks ja ülekuivatatud õunte sarnaselt mõrkjashapuks.

Keskmise kehaga, veidi õlis paletiga jõulisepoolne rüübe. Vajaks kõrvale toekat hautatud loomaribi või kuivemat juustu, siis saaks naudingu täiuslikuks.
---------
pilt siit

Green Easter

Green Easter (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 7,0 %. liigimääratlus: IPA

Mikkelleri nägemus lihavõttest on veider :) Rohelisem mehe (Hulcki?) käsi pitsitamas poolsurnud kana. Nojah :)


Poolt kannu täitev tihe kreemikas vahumüts kleebib end mõõdukalt seintele. Õlle värvus - oranžika helgiga pruunikaspunane. Aroom leebelt humalane ja veidi vaigune.

Esmamekk mõjub üsna raskelt ja magusapoolselt. Keskmaitses tuleb esile väga meeldiva balansiga magus-hapu-mõru kooslus, meenutades küpseid veriapelsine ja  pomelot. Lõppmaitses avaneb külimitutäis linnasepehmust koos lopsaka humalamõrudaga, mis samal ajal trummeldab lausa greibiliköörilikku tulist rütmi. Lõppmaitse muutub maitsemeeli ja kogu tuju sulatavaks maitsepööriseks, milles on koos kõik, mis üks humalafriik oskab õllelt tahta. Siin leiab nii Rohelise Humalamehe jõulist haaret kui Kuldse Linnasetibu siutsatusi, lisaks veel veinilik-liköörilikke pehmeid jalakeerutusi ... õujeee, see mõjub korraliku purjus puntratantsuna, milles on koos kogu veider külakõrtsi seltskond alates värvitud plikast kuni kohaliku sepani.

Keskmise kehaga, õrnalt kleepja paletiga, megavõimsa maitseelamusega erakordne rüübe. Jätke mõtted kõrvalehammustamisest ja laske kohe teine klaas kallata ... see õhtu ei lõpe hästi :)
---------
pilt siit

K:rlek Forår/Sommer 2013

K:rlek Forår/Sommer 2013 (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 5,5%. liigimääratlus: inglise hele eil.

Sildikujundus seekord eriti kummaline - osaliselt kooritud kasepalki õlal kandev Mikkeller ise? :)

Vahupilt on sellele tootjale omaselt megavõimas - alguses täidab kreemjas mass kogu klaasi, tasapisi nõrgub sellest klaasipõhja kergelt udust tumeoranži rüübet.

Aroom mõjub vürtsikalt humalaselt, tsitrusjalt ja puruksrudjutud muru mõrkjalt. Esmamaitse väga kerge, lausa vesisepoolne ja magusavõitu.  Keksmaitses muutub see magusus vastasmärgiliseks - tugevalt greibiselt mõrkjaks. Lõppmaitse teiseneb taas, andes vaiguseid ja muruseid (porrulaugule omaseid kirbeid) noote. Järelmaitses domineerib taaskord greibi mõrkjashapu, seekord saadetud linnaste pehmest magususest.

Kerge kehaga, keskmiselt gaseeritud, väga mitmekihilise maitsepildi ja tugeva järelmõjuga kuivapoolne, korralikult karastav rüübe. Esimest klaasi tuleb ilmtingimata tarbida ilma mingi lisandita, saamaks kogu sellest joogist pilt, hiljem võib nt sidruniviiluga lõhesaia kõrvale võtta.
-----------
pilt isetehtud

Grotwerg Bayerisch Dunkel

Grotwerg Bayerisch Dunkel (Allgäuer Brauhaus). pdl 0,5 l. alc 5,3%. liigimääratlus: dunkel ehk tume lager.

Lihtne tumedates toonides disain, mis on piisavalt terviklik, et mõjuda sümpaatselt. Ühe sõrme paksune vahukiht kaob üsna kiirelt, jättes vai õhukese kirme õlle pinnale. Õlle värvus - tume pronkspunane.


Aroom mõjub karameljalt, röstlinnaste ja kerge suitsu ning kõrvetatud suhkru järgi. Esmamaitse kerge ja veidi magus. Keskmaitse tundub üllatavalt hapukas ja kaljane. Lõppmaitses aimdub isegi läbi rästimaitse häiriv kogus maisiteravust. Järelmaitse muutub aga üsna meeldivaks pehmeks karamelliseks linnasemekiks.

Kerge kehaga, vähekarboniseeritud, happelise paletiga lihtne rüübe, mida võiks rahulikult juua viinipärase seašnitsli kõrvale paar kannukest.
---------
pilt siit

Grotwerg Bayerisch Hell

Grotwerg Bayerisch Hell (Allgäuer Brauhaus). pdl 0,5 l. alc 4,9%. liigimääratlus: Bavaria laager, mille kohta tootja ise ütleb "Ainult Saksamaal"... ehk siis olla tegu traditsioonilise saksa Dortmunderiga, õllega mida saab juua palju :)

Lihtne ja stiilne heledates toonides disain. Erkvalge ühesõrmene vahukiht kaob kiirelt, jätmata endast praktiliselt mingeiid jälgi. Õlle värvus - kuldselt helekollane.


Aroom mõjub lihtsalt, linnaseliselt ja süsihappeküllaselt. Esmamaitse on kerge ja karastav. Keskmaitses tugevneb linnasemaitse ... kuid see pole puhtalt odralinnas, siin on tunda nii riisi kui maisi lisandeid. Lõppmaitses muutub maisi metalne mekk veelgi tugevamaks, mida riisi pehmus veidi varjutada püüab. Järelmaitse jääb kergelt kommine, magushapu ja õrnalt humalavürtsikas.

Väga kerge kehaga, ehkki mitte vesine, keskmiselt karboniseeritud ning magusaka paletiga rüübe. Sobilik nii pikaks õhtuõlleks kui ka pretensioonituks lõunakõrvaseks joogiks, mida tubli pürjel võib paar kannu ära rüübata ilma seda tähelegi panemata.
---------
pilt siit

Sleep over IIPA

Sleep over IIPA (To Øl). pdl 0,33 l. alc 10,5%. liigimääratlus: topeltIPA

Tootjainfo: "The sequel to the Mikkeller/To Øl collab "Overall IIPA". The same beer but with tons of nice nutty aromatic espresso coffee. This is hybrid beer if ever seen one. The combination of fruits and citrus from the hops and the round coffee aromas plus the warmth of the alcohol makes this a clash of a IIPA, Black IPA, American strong and Barley Wine. Cheers!"


Disain äärmiselt lakooniline. Tugev vahutort täidab 2/3 kannust, kleepides end taandudes seintele. Õlle värvus: hägune tuhmoranž. Aroomis domineerib mäekõrguselt vahune koorekohvi, mille alt alles hiljem poetub hapukamaid humalanüansse.

Esmamekk mõjub üllatavalt puuviljaselt, õunaselt, viinamarjaselt ja greibiselt. Keskmaitse muutub jõuliseks kohvimereks, millesse oleks nagu pitsike apelsinilikööri kallatud. Lõpus lisandub sellele ka pehmet linnasemekist vanilje-rummikeeksimaitset. Järelmaitse ... ooohhhoooo ... see on tihke ja paks ja soe nagu vanamoeline vatitekk, mille all tuleb kiire ja sügav ning värviliste unenägudega uni.

Tihke kehaga, keskmiselt õlise paletiga, VÄGA jumaka ent perfektselt tasakaalus maitsebuketiga rüübe, mille kohvisus läheneb liköörilile. Siia kõrvale võiks ehk teise klaasi kõrvale näksida õhulisi šokolaadiküpsiseid, kuid vähemalt esimese klaasikese soovitan nautida puhtalt!

----------
pilt siit

Stateside IPA

Stateside IPA (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 6,9%. liigimääratlus: IPA.

Tootjainfo: "A love of American microbrews is the inspiration behind this IPA, brewed with generous amounts of aromatic, American hops, which provide the significant freshness and bitterness with lots of citrus notes. The taste sensations are nicely balanced by the sweetness from the caramel malt.
Ingredients : Water, malt (pilsner, munich and caramunich), flaked oats, hops (chinook, cascade and amarillo) and ale yeast."


Disain on seekord vahva ... ameerikapärane õlu on saanud USA lipu sarnase sildi :) Ülihelde kreemjas vahumüts täidab alguses 95% kannust. Õlle värvus - sooja helgiga kuldpruun.

Aroom mõjub väga mitmekülgselt, siin on nii tsitruselisi humalaid, pehmeid linnaseid kui ka mahedat kaera, mis viskab sisse väikese röstnoodikese.

Esmamaitse mõjub mõrkjas-kargelt ja karameljalt korraga. Keskmaitses tuleb esile mehine tsitrusevägine hapukus, mis paneb keele kergelt huugama. Lõppmaitses piilub humalatihnikust välja kaerahelbe mahe näoke ja odralinnaste magus naeratus. Järelmekis jääb piiiikalt kestma mõru, ühtlane kime tinavile undamine.

Keskmisest kergema kehaga, maitsebalanss tugevalt mõru suunas paigast ära, karm ja karastav rüübe.

----------
pilt siit.

Barbar

Barbar (Brasserie Lefebvre). klaas 0,4 l. alc 8%. liigimääratlus: belgia kange eil.

Valge sõrmepaksune vahukiht kahaneb aja jooksul kirmeks, kuid jääb kenasti seinte külhe kinni. Õlle värvus: kuldse helgiga helekollane.


Aroom tugevalt mesine. Esmamaitse kerge ja karge, tuntavalt mesine. Keskmaitses tulevad esile võised noodid ja sidrunine hapukus. Lõppmaitses asub domineerima lausa suirane kreemine jõuline mekk. Järelmaitses tunned koriandrit ja ingverit.

Kerge kehaga, kleepja paletiga, mesine ja vürtsikas rüübe. Sobiks kenasti täidlasema lihapala kõrvale.
---
pilt tootja lehelt

Anti-Aging bier

Anti-Aging bier (Klosterbrauerei Neuzelle). Pdl 0,5 l. Alc 4,8%. liigimääratlus: Schwarzbier ehk must saksa lager.

 

Disain on üsna veider, impressionistliku maali nägu. Õrnalt hallikas vaht, tugev ja püsiv. Õlle värvus - mustjaspruun.

Lõhn on linnaseline ja puuviljane, õrnalt magus, meenutab kuivatatud tolmunud datleid ja arooniaid.

Esmamaitse puuviljane ja vürtsikas, kreegine ja pirnine. Keskmaitses tulevad esile vürtsikad noodid, midagi lausa aniisilikku ja kaneelist. Lõppmaitse meenutab ehedalt kergelt kuivatatud musti ploome, mida on õrnalt suitsutatud. Järelmekis aimduvad jällegi linnase ja metskirsi noodid.

 

Keskmisest kergema kehaga, õrnalt karboniseeritud, pisut keelt parkiva toimega väga põnev ja puuviljane rüübe.

---------------

pilt siit

Westmalle dubbel

Westmalle dubbel (Brouwerij der Trappisten van Westmalle). Pdl 07,5 l. alc 7%. liigimääratlus: dubbel ehk belgia tume kloostriõlu, mille tegemisel on kasutatud kahekordset portsu linnaseid.

Lakooniline silt, millel on sisuliselt ainult kloostri ja õlle nimi. Kolme sõrme paksune kreemikas vahukiht taandub mõõduka kiirusega. Õlle värvus - õrnalt udune tume punakaspruun.


Aroom mõjub väga küpselt, pärmiselt ja leivaselt, ploomide ja karamellsiirupi järgi. Esmamaitse mõjub veidi gaseeritult, vürtsikalt ja kergelt. Keskmaitses tunned ploomimoosi ja koduse saia küpset pehmet mekki. Lõppmaitses tuleb esile mesine, karameljas ja vürtsikas, üsna keerukas maitsekombinatsioon, mille üldine olemus on üllatavalt karastav ja kerge. Lõppmaitse muutub aga raskemaks, siirupisemaks ja puidusemaks, vanilje ja sidrunikoore järgi mekkivaks.

Raskepoolse kehaga, kergelt karboniseeritud, jõulise ja mitmeikihilise buketiga rüübe. Sobitaksin seda mõne magusama ürdise juustuga.
------------
pilt siit
-------
soovitan vaadata ka toidusoovituse kaarti

Westvleteren 12

Westvleteren 12 (Westvleteren Abdij St. Sixtus). pdl 0,33 l. alc 10,2 %. liigimääratlus - quadrupel. see õlu on legend - 100 puntki nii ratebeer.com kui beeradvocate.com järgi. Sellist kõrgklassilist ühtelangevust kohtab väga harva!

Disain nagu sel pruulikojal ikka - täiuslikult puuduv. Korgil ilutsev kuupäevatempel - 18.01.15.


Õrnkreemikas vaht täidab alguses 95% kannust. Tasapisi ilmuv õlu on õrnalt udune, punaka helgiga tumepruun.

Lõhn ... oooo ... seda nuusutaks kaua-kaua ... see on iiriseline ja karamelline, kergelt rummine ja rammusalt biskviidine.

Esmamaitse mõjub magusalt ja raskepäraselt, kergelt ploomiselt. Keksmaitse muutub kordades külluslikumaks, rikkalikult linnaseliseks ja rummiseks, võiseks ja tammiseks. Lõppmaitse paiskab aga suisa selili ... see on nii hunnitult rikas nii pähkliste, linnaseliste, rosinaste, õrnalt šokolaadiste ja aromaatsete humalaste toonide poolest. Gambrinus pole põrmugi kindel, kas kõik kirja sai ... ei, viigimari tuli veel kohe meelde ja kindlasti midagi veel. Järelmekk muutub kreemjaks, tihkeks ja kangeks, vürtsikate päikeses kuumenenud mullaste aroomide laadseks ja ... taevas teab miks tuleb meelde lillaleheline basiilik?

Raske kehaga, kleepja kehaga, ideaalses tasakaalus olev rüübe. Kui õlleorgasmi oleks olemas, siis see oleks üks parimaid nendest. Mitte mingit toidusoovitust pole seekord vaja ... no kessse soovitab toitu seistmendas-taevas-viibimise kõrvale?
------------
pilt siit

Westvleteren Blond

Westvleteren Blond (Westvleteren Abdij St. Sixtus). pdl 0,33 l. alc 5,8%. liigimääratlus: belgia hele eil.

Disain on selle trappist-kloostri õlledel ... noh kuidas nüüd öeldagi ... täiuslik. Ehk siis sisuliselt 0-disain. Silti pole mitte mingit, ainult korgil on väike vapike ja minimaalselt infot. Lisaks kannab iga kork ka kuupäevatemplit, sellel pudelil, mis tänu heale kullerile minuni jõudis "17.03.12" Muuseas, see on "parim enne" kuupäev, kuid sedasorti õlled muutuvad seistes ainult paremaks.


Erkvalge vaht täidab alguses 4/5 kannust, taandudes piinava aeglusega. Õlle värvus - tugevalt hägune hele kuldkollane.

Aroom mõjub väga pehmelt ja magusalt, lõhnates koore-iirise ja karamellsuhkru järgi. Esmamaitse tundub kerge, õrnalt hapukalt tsitruseline ja linnaseline, meenutades lausa nisuõllesid. Keskmaitses lisandub üsna tugev mõrkjas puidune ja humalane mekk (ka see on omal moel nisuõllene, koriandrine). Lõppmaitse on kärjemee ja suira segune, mis järelmaitses muutub vürtsikaks õhetuseks.

Keskmise kehaga, õrnalt karboniseeritud, väga heas tasakaalus buketiga rüübe, mis sobiks oivaliselt pehmema ja soolakama kitsejuustuga. Belgia kloostriõlle kohta ootamatult humalane ja maine jook!
-----
pilt siit

Achel 8 Bruin

Achel 8 Bruin (Brouwerij der Trappistenabdij De Achelse Kluis). pdl 0,33 l. alc 8%. liigimääratlus: dubbel. Oluline on see number 8, sest on olemas ka nr 5, mis näeb välja täpselt samamoodi, kuid on ühekordse linnaseportsuga pruulitud ning seega lahjem vend. Mis aga veelgi olulisem - tegu on trapistiga ehk siis eheda püha kraamiga, mida mungad siiani kloostrites teevad :)

Äärmiselt lihtne kolmetooniline sildike. Valge vaht täidab kaks kolmandikku kannust, jättes aegamisi kadudes seintele vahulaike. Õlle värvus - pruunakas pronkspunane.


Aroom on linnaseküllane ja ... rabarbeline? ... igatahes meeldivalt hapukas. Esmamekk mõjub hapukasmagusalt ja tugevapoolselt. Keskmaitse muutub veelgi mõnusamaks, linnasepehmeks ja tikriliseks/rabarberiliseks, mesiste magusanootidega läbipõimunult. Lõppmekk tundub juba lausa kergelt liköörilik, nii meelalt magus ja alkoholisoe on see. Järelmaitses tulevad esile sootuks kreegi ja metsõunte kirbevõitu magushapud toonid.

Keskmise kehaga, alkholikleepjas, väga puuviljase paletiga ülimalt meeldiv jook. Soovitaksin siia juurde kõvemat magushapukat juustu rabarberimoosiga.

----------
pilt siit

Halcyon

Halcyon (Thornbridge). pdl 0,5 l. alc 7,4%. liigimääratlus IIPA ehk Imperial IPA ... see tõotab oi kui paljut!

Disain kogu seeriale iseloomulik - klassitsistlik ja konservatiivne. Kolmesõrmene helevalge vaht on püsiv. Õlle värvus - helekuldne ... lausa veider kohe, sellise värviga müüakse tavaliselt lihtsaid laagerõllesid.


Aroom muudab aga kohe arvamust, tegemist on korralikult humalase eiliga. Lõhnabukett on magusmõrkjas, papaia ja ananassi ning sidrunheina segune.

Esmamaitse üllatab oma keeldetorkava sidrunilisusega ... juskui jooks kodust värsket sidrunilimonaadi, kuhu on ka sidrunikoort sisse riivitud. Keskmaitses tuleb selle hapu põhitooni kõrvale ananasjat torkivat magusust nig veidike biskviitjat linnasetooni. Lõppmaitses aga vallandub suulael üüratu mõrkjas-hapu torm, milles lendlevad murumõrkjas värskusepilves greip, veriapelsin ja üllatavalt ka hele viinamari. Oisajutt, mihuke tants see oli! Järelmaitse ei mõtlegi suust kaduda, haakides end ananassi krobelise koorena maitsenäsadesse. Niagarakoselik värskusepuhang on see väikene klaasitäis, mis nõuab endale järele veel teist ja kolmandatki!

Keskmisest kergema kehaga, vähegaseeritud, jüüüüramliku maitseelamusega rüübe, mida võiks võrrelda Boeing-klassi lennukiga ... tankraske ja jõuline, aga lendab nagu liblikas! Kergelt joodav ja vaimustavalt iseseseisev, vajamata enda kõrvale ühtegi maitserikkujat.
-----------
pilt siit

Eurodancer

Eurodancer (To Øl). pdl 0,33 l. alc 6,5%. liigimääratlus: APA

Disain on seekord väga veider. Eurolipu-täheline, keskel pentagramm :) Õrnkreemjas vaht täidab algul 3/4 klaasist ning kaon üsna aeglaselt, jättes väheseid jälgi klaasiseintele. Õlle värvus: kuldselt helepruun.


Aroom mõjub väga humalaselt ja värskelt, ajades süljenäärmed ärevaks oma klaari sidrunilise ja greibise lõhnaga.

Esmamekk on kergepoolne, tuntavalt tsitruseline ja veidi kibelev. Keskmaitses tuleb suur kühvlitäis mõrkjashapukaid humalaid koos tugeva labidatäie linnastega. Lõppmekk muutub ühetoonilisemalt mõrudaks, mida tasakaalustab linnasepehmus. Järelmaitse taandub väga värske, kuivapoolse ja aromaatse humalapilvega ... justkui seisaks humalapõllu ääres, läbi mille puhub jahe hommikutuul, tuues sinuni kastemärga rabedat mõrkjust.

Keskmisest kergema kehaga, veidi kleepja paletiga, maitsebalanss tugevalt mõruduse poole paigast ära ... kuid see pole üldse mitte halb, oh ei! Humalafriikidele kohustuslik proovimine, kuidas nii kergesse jooki saab nii ülemõõdulise maitse ära mahutada. Toitu ei soovita siia paaritada, kui siis alles peale kolmandat klaasikest mõni vürtsikas punane juust.
----------
pilt tootja lehelt

4 Cats Punching Porter

4 Cats Punching Porter (Zakkoku Kobo Microbrewery). pdl 0,5 l. alc 5.0%. liigimääratlus: porter

Omapärane minimalistlik mustapõhjaline disain, millel istub 1 suur ja kolm väikest kassi. Hea kuller, kes õlle Jaapanist minuni toimetas, ütles et pruulmeistri sõnul olla see õlu kui "kassi pehme käpalöök".

Porteri kohta üllatavalt hele vaht täidab alguses kaks kolmandikku kannust, taandudes väga aeglaselt ja jättes tugevaid rante klaasiseintele. Õlle värvus - mustjaspunane, tumeda kirsilikööri karva.

Aroom on raske ja mitmkülgne, esialgu tunned tihedat röstlinnaste lõhna, siis lisandub sellesse suitsuste mustade ploomide nüanss ning lõpus kuvatatud kirsside magushapu kiht.

Esmamekk mõjub tugevalt, väga suitsuselt ja magemõrkjalt. Kesmaitses muutub see väga omanäoliselt hapukaks, linnaseliseks ja mõrušokolaadiseks. Lõppmaitse muutub tunduvalt magusamaks, suitsuploomiseks ja samas kreemikalt kohviseks. Järelmaitse taandub aegamisi villpehmeks ja raskeks, nagu vanaema vatitekk, mis on õmmeldud satiinkangasse.

Raske kehaga, veidi kleepja paletiga, jõuline ja samas pehme rüübe. See on üks vägev kass, kas teate! Tekkis soov põske pista mõni Moldaavia turult ostetud värskesuitsuploom, et naudingut veelgi võimendada.
---------
pilt isetehtud

Kastani IPA

Kastani IPA (Kastani pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 5,6%. liigimääratlus: IPA

Seekord pole migist disainist võimalik rääkidagi ... pudelile kaootiliselt keelbitud teibiribad kannavad endal tehnilist infot. Vaht täidab kolmandiku klaasist ja on meeldivalt püsiv. Õlle värvus - pisut hägune oranžikas helepruun.

Lõhnas aimdub pisut Cascade humalate tsitrusjat hõngu koos muruse mõrudusega. Esmamekk mõjub mahedalt ja õrnalt humalaselt. Keskmaitses tuleb humalakibekus paremini esile, kuid jääb siiski leebeks. Lõppmaitses astub aga meeldivalt mõrkjashapu greibine mekk veidi tugevamalt esile, mõjudes koos biskviitja linnasega mõnusa meeskonnatööna. Järelmaitses jääb suu lagi pisut vaiguselt õhkama, sellele lisandub pisut mesine või suirane mahe kleepjus.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseeritud, mahe-mõrkjas rüübe. IBU 49 on IPA jaoks siiski vähe, ma soovitaks pruulmeistril humalakogust vähemalt kahekordistada. Praegune on meeldiv ja kerge rüübe, mis sobiks oivaliselt sprotileiva või mingi muu rasvasema kala kõrvale.
----------
pilti pole ja ei tule :)

Valmiermuižas Ziemas alus

Valmiermuižas Ziemas alus (Valmiermuižas Ziemas alus). pdl 0,5 l. alc 7,2%. liigimääratlus: baltic porter .... vähemalt nii tituleerib teda ratebeer. Tootja enda määratluse järgi on see lihtsalt talveõlu (seda tähendab ka õlle nimi tõlkes).

Lihtne, aga meeldiv kujundus. Vaht ei teki rüüpel praktiliselt üldse, see vähenegi haihtub koheselt. Õlle värvus - heledapoolne kirsipunane.


Aroom mõjub nõrgalt, veidi siirupiselt ja linnaseliselt. Esmamaitse tundub kerge ja kaljalik. Keskmaitses lisandub veidikese linnasemahedust ja pisut puidust mekki. Lõppmaitse muutub veidi linnaseküllasemaks, kuid jääb väga leebeks. Alles järelmaitses ilmub midagi porterlikku, röstleivalist ja alkoholisooja.

Väga kerge kehaga, nõrgalt karboniseeritud, selle kanguse kohta uskumatult kergelt joodav rüübe. Kui ei teaks, et tegu on Läti ühe parima õlletootjaga ... siis ei oskaks seda õlleks pidadagi. Maitsel pole vigagi, kuid kuidagi kehatu ja hingetu on see produkt.
----------
pilt tootja lehelt

Valentins Hefeweissbier Dunkel

Valentins Hefeweissbier Dunkel (Parkbrauerei). prk 0,5 l. alc 5,3 %. Liiigimääratlus: tume nisu.

Igavavõitu kujundus, nö "tavaline õllepurk". Õrnalt kreemikas vaht täidab pool klaasi, jäädes tihkeks ja isegi pisut haakuvaks. Õlle värvus - udune helepruun. Aroomis ei tunne peale kerge röstilõhna esialgu midagi.


Esmamaitse mõjub pehmelt, küpselt ja biskviitselt. Keskmaitses tunned veidi kreegilikku hapukust. Lõppmaitses annab endast mõnusal pehmel moel tunda nisulinnase hapukas maitse, mis järelmaitses endast veel pikalt meelde tuletab.

Keskmise kehaga, kesktasemel karboniseeritud, kergelt joodav ja kuidagi igavavõitu rüübe. See ei häiri ei toidu juurde joomisel ning kõlbab ka peale sauna janutamisel, kuid tervet õhtut sellega viita ei viitsiks.
-----------
pilt siit

Kaiserdom Kellerbier

Kaiserdom Kellerbier (Kaiserdom Privatbrauerei). pdl 0,5 l. alc 4,8%. liigimääratlus: kellerbier ... ehk siis korralikult laagerdunud lager, definitsiooni kohaselt peaks ta järelküpsema puitvaatides ning olema üsna pärmine, linnaseline, humalane ja vähekarboniseerunud.

Disain on edevavõitu, kuid stiilne. Sõrmepaksune valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - hägune, oranzikas tumekollane. Aroom mõjub pärmiselt ja puuviljaselt, laagerõlle kohta väga linnaseliselt ja soojalt.


Esmamaitse kergepoolne ja pisut humalaselt torkiv. Keskmaitses tulevad esile lausa eililikud linnaseküllased magusapoolsed puuviljased noodid. Lõppmaitses tunned rosinaid, tammiseid-veiniseid nüansse, mis järelmaitses muutuvad biskviitjaks ja õunaseks, nagu haukaks sooja puuviljakeeksi.

Kerge kehaga, alla keskmise karboniseeritud, laagerõlle kohta üllatavalt soe ning maitseküllane ... aga üldiselt kellerbierid ongi sedalaadsed. Sobiks suurepäraselt nii lihtsama seaprae kui ka küpsis-juustu-puuviljaliua juurde.
------
pilt siit

Castello Birra Lager Rossa

Castello Birra Lager Rossa (Castello di Udine Spa). pdl 0,33l. alc 6%.liigimääratlus: (tume) bock.

Must-punane kujundus mõjub päris efektselt. Kergelt kreemikas kolmesõrmene vahukiht kahineb üsna kiirelt, kuid kleebib end kombekalt seintele. Õlle värvus - pruuni toonig pronkspunane.


Aroom on üsna tugev, odralinnaste küpsust toonitab alkoholisoojus. Esmamekk mõjub üsna kergelt ja isegi maitsetult. Keskmaitses tuleb esile üsna puuviljane linnaselisus, mis lõppmaitses muutub üsna külluslikuks ja soojaks, tumedate rosinate ja viigimarjade ning päikeses kuumenenud tammevaadi mekiks. Järelmaitse muutub jälle väga pehmeks ja kergeks, jäädes vaid alkoholisoojusena kumama.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseeritud, mitmekihilise maitsebuketiga tugev rüübe. Sobiks mõne tihkema ja soolakama juustuga mekutada.

-------------
pilt siit

Le Mans

Le Mans (Saku). pdl 0,5 l. alc 4,2%. liigimääratlus: nisuõlu.

Prantsuse lipu värvides stiilne kujundus. Valge tihe vaht täidab alguses pool klaasi, kuid see kahaneb üpris kiiresti, klaasi külge jäävad vaid üksikud vahutäpid. Õlle värvus - kahkjas kuldse helgiga helekollane.


Aroom mõjub meeldivalt, nisulinnaste selgele lõhnale lisandub koriander ja kerget apelsinist magusmõrkjat tooni.

Esmamaitse tuleb kohale kergelt ja magusalt, lausa limonaadilikult. Keskmaitses lisandub siia nii odralinnase pehmust kui koriandri mõrkjust. Lõppmaitses tugevneb koriander veelgi, sellele liitub magus apelsinimahlalik ... ei lausa -morsilik magus vesisus.

Kerge kehaga, keskmiselt karboniseeritud, ülearu magusa poole kaldu buketiga, maitsest sisuliselt puudub nisuhapukus. Rannajoogiks liiga magus, samas mereandidega pastaroa juurde võiks sobida küll.
---------
pilt siit

Piebalgas Senču Alus

Piebalgas Senču Alus (SIA Piebalgas Alus). pdl 0,5 l. alc 4,0%. liigimääratlus: hele lager.

Muhe diasin, piipu popsutav taadi ja omanäolise kujundusega kuni korgini välja. Helevalge vaht täidab alguses kaks kolmandikku kannust ning ilmutab meeldivat püsivust. Õlle värvus - kirkalt helekuldne.


Aroom mõjub lihtsalt ja kergelt, puhta vee ja linnase meeldiv segu. Esmamaitse on kerge, lausa vesine, õrnalt magusakas. Keskmaitses tunned ära eksimatult lätis laialtpruugitud pärmi pisut eili meenutava meki. Lõppmaitse meenutab kerget koredat sepikut või karaskit, järelmaitse jääb meeldiva ja õrna linnasemeenutusena kestma päris jupiks. ajaks,

Väga kerge kehaga, keskmise karboniseeringuga, üsna pretensioonitu lauaõlu, mis ei varjuta ühegi toidu maitset ning sobib ka lihtsalt janutamiseks.
-----------

pilt siit

Old Engine Oil Porter

Old Engine Oil (Harviestoun). pdl 0,33 l. alc 6,0 %. liigimääratlus: porter.

Sildil on koos nii vana auto (vt õlle nime) kui ka tõsine hiir (pruulikoja sümbol). Tihe kohvipruun vaht täidab pool klaasist, muutudes seistes veel tihedamaks ja kleepjamaks. Õlle värvus - punakaspruuni helgiga must.


Aroom mõjub raskelt ja keerukalt, siin on korraga nii kohvi kui šokolaadi, röstsaia kui midagi hapukat ... nagu tihket džemmi. Esmamekk tundub mõrušokolaadine, kuid siiski kergepoolne. Keskmaitses hiivab end pardale megasuitsune mehine mürakas, võttes lõppmaitses tagataskust välja hiigeltahvli šokolaadi ja naeratades üleannetut kohvipruuni naeratust. Järelmaitse ... see ei kao kuhugi ... see kleebib end keelpärale ja keele alla ja suulakke nagu povidlo.

Raske kehaga, kleepja ja mõrkja paletiga, üle-elusuuruse järelmatsuga rüübe, mis minu meelest vääriks uhkes üksinduses joomist. Kuid tootja arvab, et see sobiks kõva juustu, madalal kuumusel küpsetatu lamba või verikäkiga. Hmm ... mul on ju külmikus tükike kibekat kõva lambajuustu ... ma lähen ära :)
----------
pilt siit

Weihenstephaner Hefeweissbier Dunkel

Weihenstephaner Hefeweissbier Dunkel (Bayerische Staatsbrauerei Weihenstephan). pdl 0,5 l. alc 5,3 %. liigimääratlus: tume nisuõlu.

Klassikaline sildikujundus alates etikettidest kuni korgini. Tihe valge vaht täidab alguses üle poole klaasist, taandudes väga aeglaselt. Õlle värvus - õrnalt udune tumekuldne ... veider, sest dunkel peaks olema tumedam ja hefeweise peaks tähendama filtreerimata, pärmist varianti ... aga see siin on üsna selge ja mitte kuigi tume.


Lõhn on väga karboniseeritud ja tuntavalt nisune. Esmamekk mõjub pehmelt, külluslikult linnaseliselt ja veidi suitsuselt. Keskmaitse muutub veelgi linnaselisemaks, tunda annava nisulinnaste hapukad mõjud. Lõppmaitse mõjub väga täidlaselt, pehmelt ja pisut suitsuploomiselt. Järelmekk taanduv vaikselt ja rahulikult nagu preeriapäike, külvates suulae üle alkoholisooja linnasekumaga.

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseeritud, linnaselise ja õrnalt nisuse buketiga ... nisuõlle kohta üllatavalt tummine rüübe. Sobiks oivaliselt suitsukala kõrvaseks.
--------
pilt siit

Erdinger Dunkel

Erdinger Dunkel (Erdinger Weissbräu). pdl 0,5 l. alc 5,3 %. liigimääratlus: tume nisuõlu. Toojainfo: tegemist on pudelis järelküpsenud õllega.

Väga stiilne disain - neli silti ja kork, kõik ühes tumepruunis toonis ning piisavalt tagasihoidliku olekuga.


Hõredapoolne valge vaht täidab alguses pool kannust, taandub pikkamisi, jätmata seintele mingeid jälgi. Õlle värvus - hägune kohvipruun.

Aroom - esialgu matab kõik enda alla süsihappegaas, kuid selle alt aimdub nisu hapukat hõngu ja õrnu röstnoote. Esmamaitse kerge, linnaseline ja ploomine. Keskmaitses muutub linnaseline üldtoon veelgi intensiivsemaks, meenutades külluse poolest juba dubbel-tüüpi õllesid ... sellesse lisandub ploomine-kreegine hapukus, mis ilmselt tuleneb röstitud nisulinnastest. Lõppmekk muutub ootamatult mahedaks ja pehmeks ning järelmaitses tuleb esile õige õrn humalasus.

Pooltihke kehaga, üle keskmise gaseeritud, väga maheda olekuga ning linnaseküllane rüübe, milles nisualge jääb üsna tahaplaanile. Sobilik tihkema praetüki, nt seašnitsli kõrvale.
--------
pilt siit

Rukki IPA

Rukki IPA (Hobi pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 6%. liigimääratlus ... rukkiIPA :) mis muudab asja eriti meeldivaks - pruulises on kasutatud Eesti rukkilinnaseid (tahaks teada, kes Eestis linnastamisega tegeleb?)

Disain - nagu sel tootjal ikka - käbiline:) Õnneks Gambrinuse kätte jõudnud pudelil on lisaks ka inforibake, mida soovitaksin kohe kindlasti ka pudelile kanda. Ja mitte ainult seesinasel tootjal, vaid kõigil ausatel pruulmeistritel!

Kergelt kreemjas vaht täidab pool kannust ning ilmutab kiiduväärset püsivust, kleepides end ka klaasiseintele. Õlle värvus - õrnalt udune merevaigupunane.

Aroom mõjub raskepäraselt ja puuvilja-tiinelt, kuivatatud virsikud ja rosinad, õunaviilud ja ... midagi kirbemat ... on see nüüd hurmaa või midagi säärast? Ei, pigem vanilje!

Esmamaitse tundub samamoodi puuviljakülluslik, magus ja poolpehme. Keskmaitses avaldub juba linnaselikum bukett, kerge röstmekk ja humalamõrkjus. Lõppmaitses tajud aga tõepoolest rukki tihedat nätsket mekki, mis seguneb mõnusate tummiste küpseõunalike-vaniljeste toonidega. Järelmaitse järgi võiks öelda, et oled hauganud puuviljaleiba.

Keskmisest tublisti raskema kehaga, kleepja paleti ning puuviljadest raske leiva olekuga rüübe. See on piisavalt tihe ja mõjus, et pruukida omaette joogina ilma mingite suupisteteta.
----------
pilt isetehtud

Biere de Garde

Biere de Garde (Hobi pruulikoda). pdl 0,33 l. alc 8,2%. liigimääratlus: ... täpselt seesama Biere de garde:) ehk siis Põhja-Prantsusmaa algupäraga kange hele eil.

Õhuke valge vahukihike tekib üsna hetkeks, muutudes seejärel vaid õhukeseks kirmeks. Õlle värvus - punakas merevaigutoon.

Aroom mõjub tugevalt ja meeldivalt puuviljaselt. Esmamaitse tuleb aga seda üllatavam - magusa ananassise lõhan järel tunneb keel esmalt midagi üsna kuiva ja mõrkjat. Keskmaitses ühtlustub lõhna- ja maitsepilt, esile tulevad mõnusad karameljad õunased noodid. Lõppmekk maitseb külluslikult linnaseliselt, meenutades väga paremaid Belgia triple'id. Järelmaitses tuleb jällegi esile mõrkjas-kuiv humalakibelus.

Keskmise kehaga, kleepja paleti ja küllusliku olekuga raskepoolne rüübe, mis sobiks täiendama ürdirohket pastarooga.
------------
pilt isetehtud

Jõulustout

Jõulustout (Hobi pruulikoda). pdl 0,33 l. alc 3,9%. liigimääratlus: kaerastout

Seekord puudub pudelil isegi traditsiooniline kaelaetikett, kuid see-eest on infoks pabeririba, millel teade "Pädaste mõisa jõululauale" ja muu tooteinfo, mh ka traditsiooniliste hõõgveini vürtside loetelu.

Tugev kreemikas vaht täidab alguses pool kannu ning taandub üsna visalt. Õlle värvus - tume pronkspunane.

Aroom mõjub alguses lausa ehmatavalt vürtsikalt, pomerantsikoort on sellesse jooki saanud vist küll pisut liiga palju, ülejäänud, isegi muidu intensiivne kaneel jäävad siia varju. Esmamaitse tundub samast vürtsikast liigist, kuid tänu madalale alkoholisisaldusele on selle oleks siiski ülimalt kerge. Keskmaitses tunned ära kogu vürtsibuketi, ka delikaatse kardemoni. Lõppmaitses asub domineerima ingveriõhetus ning alles järelmekis tuleb esile kaerahelveste pehmus.

Kerge kehaga, veidi kleepjas, väga pretensioonikas rüübe, mida väljaspool jõululauda ja piparkooke väga ette ei kujuta.
----------
pilt isetehtud

Canadian Gold

Canadian Gold (Vaksali pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 5%. liigimääratlus: pruun eil.

Kodupruuli kohta väga mõnus ja stiilne sildikujundus. Vahtu seekord õllel väga väheke, õlle värvus uduselt oranž. Aroom õunane ja viinamarjane. Maitses domineerib aga mõnus omapoolne lisand valmiskomplektile - selleks on kadakavõrsed oma vaiguse mõrkjusega. Gambrinus kiidab väga selliseid eksperimente!

Kerge kehaga, vähese karboniseeringuga, magusa ja mõrkja mõnusal tasakaalupunktil paiknev rüübe. Piisavalt lihtne et olla saunaõlu, kuid piisavalt värvikas et seda ka maitseergutajana pakkuda nt vorstikeste kõrvale.

----------
pilt isetehtud

Vanamõisa eil

Vanamõisa eil (Hobi pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 7,1 %. liigimääratlus: Kölsch ... ehk siis Kölni kandis levinud eilisort.

Disain pruulikojale omaselt sisuliselt puudub, kaasas vaid tooteinfoga paberisildike. Kohev helevalge vahumüts taandub minutiga väheldaseks, kuid visaks kihikst. Õlle värvus - sügav kuldkollane.

Aroom mõjub möödukalt puuviljaselt/rosinaselt, jäädes üsna tagasihoidlikuks. Esmamaitse on kergepoolne ja limonaadilikult magus. Keskmaitse muutub kaljalikumaks, on küll tunda kergeid pilsner-tüüpi linnaseid, kuid mitte kuigi õlleselt. Lõppmaitses teiseneb jällegi, seekord juba ploomi-pirni düšessi meenutavaks ning alles järelmekis tuleb esile vähene humalasus.

Kerge kehaga, keskmise karboniseeringuga üllatav rüübe, mille alkoholisisaldus jääb praktiliselt märkamatuks. Sobiks mee ja sinepiga hautatud sealiha ning täidetud ahjuõunte kõrvale.
----------
pilt isetethtud

Hobi pruulikoja Stout

Stout (Hobi pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 4,9%. liigimääratlus dry stout ... ehk siis iiripärane, kuivapoolne hapukas tume stout.

Disain sellel pruulikojal sisuliselt puudub. Tunnusmärgiks on kaela külge riputatud humabalkäbi-kujuline sildike, seekord on lisaks ka pabeririba, millel on ära toodud kasutatud linnased, humalad ja pärmisort.

Tihe kreemikas sõrmepaksune vahukiht kahaneb minutiga kirmeks. Õlle värvus - praktiliselt läbipaistmatu mustjaspruun.

Aroom ehmatab esmalt terava hapu üldtooniga, kuid mõne minutiga see taandub, vallandades mõnusalt pehmed röstlinnaste noodid.

Esmamaitse kuiv ja kerge, samas tuntavalt pehme ja õrnalt röstine. Keskmaitses muutub see tummisemaks, tunda annab kasutatud nisu hapukas nüanss. Lõppmaitse annab tugevalt kohvise ja õrnalt koorešokolaadise pehme pai suulaele, järelmekk jääb vürtsikalt-hapukalt hõõguma.

Kerge kehaga, vähekarboniseeritud, kuiva kuid pehme kehaga rüübe. See täiendaks kenasti ahjuribisid kartulipüreega ja õlles hautatud kapsastega.
--------
pilt isetehtud

Kolme Karu Tume ****

Kolme Karu Tume **** (Akste pruulikoda). pdl 0,5 l. alc ??? liigimääratlus - peaks olema belgia tüüpi nn vana eil, kuna on pruulitud Brewferm Oud Vlaams Bruin komplektist.

Vahukiht kaob kiirelt. Õlle värv - punaka helgiga mustjaspruun.

Aroom tundub väga marjane, mustsõstra, kiivi ja sügisõunte segune. Esmamaitse on magushapukas ja viinamarjane. Keksmaitses ilmuvad flandria eilile omased puised ja veinised noodid. Lõppmaitse meenutab ploominalivkat, niivõrd magus ja alkoholisoe on see keeletunne. Järelmekis tulevad kohale ka mõned õllele omasemad toonid, pisut humalamõrudat ja linnasemagusat.

Täidlasepoolse kehaga, magushapu kleepja paletiga rüübe, mis sobib pigem desserdiks kui toidukõrvaseks.
------------
pilt isetehtud

Rotalia 100

Rotalia 100 (Viru). pdl 0,3 l. alc 5,0%. liigimääratlus - premium.

Efektne kaheksakandiline pudel, minimaalne sildike, mis kuulutab: "Rotalia 100 aasta juubeli eripruul".

Õhkue vahukiht kaob praktiliselt kohe, jättes vaid üksikud laigukesed õlle pinnale. Õlle värvus - hele kuldkollane.

Aroom on ... eee ... veider. Noh olgu, linnasearoomiks võib seda küll liigitada, kuid siia lisandub midagi kummalist. Gambrinus tegi kord õlut röstitud odrakruupidega ning ülekõrbenud oder andis umbes sama lõhna. Kergelt meenutab see kärssavat kummi või ... noh pannil ülemäära pruuniks lastud kaerahelbeid või midagi sarnast.

Esmamekk mõjub väga kergelt, peaaegu et vesiselt. Keskmaitses tunned odralinnase ja kaerahelbepudru mekki. Lõppmaitses tuleb esile seesama kummaline kärsanud maitse ... kuid lõppmaitses see kõik muutub üsnagi meeldivaks linnaseliseks üldtooniks.

Väga kerge kehaga, keskmiselt gaseeritud, väga veidra buketiga rüübe. Gambrinus loodab, et vaid see pudel nii maitses ja kogu partiil ei ole seda nägu.
---------
pilt isetehtud

Andromeeda udukogu

Andromeeda udukogu (Tänava Kolkija). pdl 0,5 l. alc 5,9 %. liigimääratlus: ameerika nisuõlu ... ehkki humalaintensiivsuse järgi tituleeriks Gambrinus selle nisuIPA'ks.

Lihtne, ent elegantne silt + informatiivne tagasilt (nii linnaste kui humlate nimetused). Sõrmepaksune vahukiht püsib üpris tublisti, jätmata küll seintele erilisi jälgi. Õlle värvus - tugevalt udune kollane.

Aroom on humalane, murune ja õrnalt sidrunine. Esmamaitses tunned nisuõllele omast hapukust koos mõningase humalamõrkjusega. Kesmaitses asub domineeriva maalähedane mõrkjas mekk, mis on nii omane Nelson Sauvin humalale. Lõppmaitse annab tunda jällegi mõnusast nisuhapukust, mis järelmaitses muutub greibiseks ja ütlemata värskendavaks.

Kerge kehaga, keskmiselt karboniseeritud, hapukas-mõrkja üldtooniga väga värske ja mõnus rüübe. Sobiks mõnusalt pisut tšillise krevetipajaga.
---------
pilt isetehtud