Saldalus Gaišais

Saldalus Gaišais (Saldalu pruulikoda). klaas 0,5 l. alc 6,3%

Tegemist on väga värske pruulikojaga, millel pole veel oma veebilehte, seda saab praegu ainult Riia AlusSalons kraanidest ... väljaspool Saldus linna enda kohti.


Vaht kaob praktiliselt kohe. Värvus - oranžika helgiga helepruun. Lõhn - tugevalt linnaseline, kodune ja kerge. Maitse mahub jällegi raskete laagrite ja kergete eilide vahele. Esmamaitse lubab hinnata päris head vett, kuid seejärel lisandub viini humalatele omane kummine alatoon. Keskmaitse mõjub niiskunult ja seismajäänuna, kuid siiski mitte halvas mõttes.

Üldmulje - veel toorevõitu, väga koduse kehaga, õrnalt õlise paletiga. Soovitan siiski proovida, tegemist on tänuväärse üritusega, millelaadsete puudumist Eesti õlleturul tuleb ainult kahetseda.

---------
pilt siit

Madonas Bodnieku

Madonas Bodnieku (Madonas Alus). 0,5 l klaas alc 5,3%. liigimääratlus - Landbier ... sedasorti maaõlu, mis jääb laagrite ja eilide vahele.

Vaht pole kuigi muljetavaldav, õhuke ja kerge. Õlle värvus - tugevakt hägune punakaspruun. 

Aroom jääb üsna nõrgaks, kõikudes õrnade karamell-linnaste ja metshumalate piiril. Maitse mõttes meenutav vägagi Valmiermuiža toodangut, jättes kahklevale seisukohale, kas tegu on väga hea koduõlle või keskpärase tehasetoodandguga. 

Kogu maitsebukett on üpris karamelline, suhkrune ja samas pikkade eeterlike õlidega küllastunud. Lõppmaitses ilmuvad kuskilt põõsa alt välja ka väikesed humalased noodid, kuid tegemist on siiski söögiõlle, mitte iseseisva naudingu allikaga.

La Guillotine

La Guillotine (Brouwerij Huyghe). pdl 0,33 l. alc 9,0%. liigimääratlus - Belgia kange eil.

Kuna tegu on tootjaga, kelle tuntuim toode on Delirium Tremens, siis ka selle rüüpe pudel on "keraamiliseks" värvitud. Sildil on kujutatud ... no mõistagi giljotiini :)


Mehe kämbla laiune vaht on keskmise mulliga ja seetõttu vajub minutikesega poole võrra vähemaks ... kuid ka see on ikkagi väga hea tulemus! Õllevärvus on kirkalt helekuldne, kuid samal ajal siiski on tegu filtreerimata õllega, mida on näha hõljuvatest pärmihelbetest.

Lõhn avaldab tõsist muljet, olles küllastunud papaia, hurmaa või mingi muu vintske ja parkainese ning ülimalt kommise puuvilja meenutavatest eeterlikest õlidest. Esmamaitse mõjub veelgi küllastunumalt, justkui oleks tilgutanud keelele limonaadi-essentsi ... sedavõrd kange ja maitseküllane on see eliksiir!

Keskmaitses püsib bukett samal lainel, lisades siia kange õlle tugeva pitseri, mis laseb eksimatult aimata pikkkkka laagerdumist tammevaadis. Järelmaitses on juba raske püüda selle üldise külluse seest peenemaid maitseid, kuid tüüpiline kloostriõõlede pärm avaldab veel jupp aega muljet.

Tugeva kehaga, kleepja kehaga ja ülimõjuka buketiga rüübe, mille nautimiseks on vaja aega ... ja veelkord aega. Muud mõtted ja maitsed võib selleks ajaks unustada!
------------
pilt siit

Watou tripel

Watou tripel (St. Bernardus Brouwerij). pdl 0,33 l. alc 7,5%. liigimääratlus: tripel ehk kange hele eil, veelgi täpsemalt abbey tripel.

Lihtne pudel ja sama lihtne, kloostrimotiividel mängiv silt. Tugev vahumüts kerkib alguses kogu klaasi kõrguselt, kuid taandub siis väga aegamisi, kleepides end klaasiseintele. Õlle värvus - puhas kuldkollane.


Aroom on üpriski puuviljane, soe ja külluslik nagu sedasorti koostriõlledel ikka. Natuke lihtsake, kuid siiski hea. Maitse tugev ja soe, alkoholine ning pärmine. Esmamaitse mõjub kergelt ja lihtsalt, kuid keskmaitses vallandub korraga suur sületäis kuumapäikeselisi heledaid käärinud puuvilju, eelkõige rosinaid ja melonit. Järelmaitse mõjub üsna lihtsalt ja soojalt.

Väga kvaliteetne, aga samas üsna lihtsa olemusega kloostriõlu, mille kergepoolse keha kaalub üles jõuline keskmaitse.
-----------
pilt siit

La Trappe Dubbel

La Trappe Dubbel (De Koningshoeven). pdl 0,33 l. alc 7%. liigimääratlus - dubbel. ehk siis tume kange eil.

Kogu sarjale omane kaunis dekoratiivpudel kloosterlliku sildiga. Vaht on suuremulline, kadudes minutikesega, jättes seintele rante. Õlle värvus - tumepruun, sügava punaka helgi ja õrna häguga.


Aroom on jällegi fenomenaalselt hea, sügavalt puuviljane ja ürdine. Ohjaa, seda õlut võiks kasutada parfüümina, mis mehi meelitab ;) Tõsi küll, norija võiks väita, et need pikad eeterlikud õlijad toonid meenutavad lausa midagi laki või bensiini laadset ... kuid ka need lõhnad on enamasti meestele meele järgi :)

Esmamaitse kostitab mekkijat karge ja vürtsika kihelusega keeleotsal. Keskmaitses kuhjub siia kilode viisi kuivatatud datleid, ploome ja koguni metsõunu ja -kirsse. Järelmaitses jõuavad lõpuks kohale ka linnase karamelja rösti sametpehmed paitused.

Jõulise maitsega, keskmise kehaga, tugevalt õlikas ja väga meeldejääv rüübe. Taaskord midagi sellist, mida tasuks pigem pruukida digestiivina kui toidukõrvasena.
----------
pilt siit

La Trappe Isid’or

La Trappe Isid’or (De Koningshoeven). pdl 0,33 l. alc 7,5%. liigimääratlus: belgia kange eil.

Elegantne pudelike, seekord on sildil kujutatud vend Isidorus, pruulikoja esimene pruulmeister - õlu ise on tehtud koja 125.aastapäeva puhul. Sildil leiab ka teave, et rüüpe valmistamisel on kasutatud nii nisu- kui odralinnaseid.


Kolme sõrme paksune vahukiht on keskmise mulliga, mis taandub vaikse mõtliku krõbinaga minutikese jooksul, jäädes siiski õrna kihina joogile kaaneks. Õlle värvus - õrnalt udune, sooja merevaiguse helgiga oranž. Aroomis domineerib suurepärase kvaliteediga vesi, mida toonitab poolnisuõlledele omane hapukas toon, millele lisanduvad õrnad puuviljased noodid.

Esmamaitse on teravamalt nisune kui oskaks lõhnast oodata, hapukas ja värskendav. Keskmaitses lisandub siia odralinnaste pehme linnaselisus ja pärmi soe vürtsikus. Järelmaitses üllatab lausa laagrilik värske kihin keelepäral, tantsiskledes väikeste vürtsikate kellukeste saatel ja muutes kõik tajud väga erkaks.

Kergepoolse kehaga, lõpuks siiski kleepjas, oodatust keeruslisem eil. Sobilik mingi tugevama praetüki kõrvale ... üsna hõlpsalt võiks kujutada lustakat munka Isidorust metsseakintsu kallal, kõrval tubli toobitäis sedasama rüübet.
------
pilt siit

La Trappe Quadrupel

La Trappe Quadrupel (De Koningshoeven). pdl 0,33 l. alc 10,0%. liigimääratlus - noh nagu nimigi ütleb - quadrupple ehk eriti kange hele eil. See õlu antud juhul on nö alammäära peal, sest sedasorti õllede kangus algab 10 kraadist.

Noobel reljeefpudel klassikalise-kloosterliku sildiga. Kõrge valge vahumüts muutub aja jooksul suuremulliseks, kuid kaob väga aegamisi, haakides end nagu liimituna seintel ... see õlu PEAB hea olema! Õlle värv - oranžika helgiga helepruun.


Aroom on lihtsalt uimastavalt hea! Päikesesoojad heledad viinamarjad, pehmed kuivatatud virsikud, viigimarjad, datlid ... lausa uskumatu puuviljakorv vaatab siit klaasist vastu! Ojaaaaa, soe ja sume on see lõhnalaine, mis kleebib sind klaasi külge, unustades kõik muu.

Maitse!!! Juhhuu, kui MAITSE see on! Juba esmamekk kõlab jõuliselt kui džunglitrumm. Kange, jah seda ta on. Kuid soe, pehme ja pööraselt veetlev nagu kuumaverelise kõhutantsijanna puusapööritus ... kõik maitsehelmed löövad su suus tilisema! Keskmaitses lisndub siia juba vähem, noh sellist esmalaksu ei saagi väga üle trumbata. Väga head ja ehedad linnased, kohe koormaga linnaseid, mille suhkrud on korralikult lahti löödud ja õilsamate pärmisortide abil muudetud gurmaani märjaks unenäoks. Järelmaitses piitsutab kanguse piits takka kõiki mõeldavaid pehmeid ja kreemikaid puuviljakoogiseid maitsehelinaid, mida siin põhjamaal on võimalik ette kujutada.

See pole õlu, see on nauding pudelis! Ogaralt maitsev ja samas nii sametjas, ilma teravate nukkideta ning teisalt nii kõikehaarav. Maitsetsikaadide parv saeb oma juubeldavat öist muusikat mu suulael.

Supertiheda kehaga, raske ja õlise paletiga Õlu, mida ei tohi varjutada mingi muu söögi või joogiga. Sõbrad, võtke see aeg ja lülitage enda kõigest ja kõigist välja, võtke see õlu ja nautige ühte Tõeliselt Head Hetke!
-------
pilt siit

Witte Trappist

Witte Trappist (De Koningshoeven). pdl 0,33 l. alc 5,5%. liigimääratlus: nisuõlu ... ainuke trappist nisuõlu!

Noobel reljeefkirjane väike pudel, lihtne klassikaline-kloostrine sildike. Tihe valge vahukiht täidab pool klaasi ja püsib muljetavaldavalt kaua ... tavaliselt nisuõlled sellega eriti ei hiilga. Õlle värv - õrnalt udune, valkjas helekollane.


Aroom on äärmiselt meeldiv. Heledad viinamarjad ja banaan, viigimarjad ja pärm. Esmamaitse on kerge ja väga pehme, keskmaitse tunned nisuõllele omast puhast ja pehmet hapukust, järelmaitses koriandrit, veidike aniisi pehmeid linnaseid.

Keskmise kehaga, pika ja õlise paletiga sume rüübe. Ei soovitaks seda millegi kõrvale, vaid puhta naudinguna omaette. Noh kui, siis kerge puuviljavaagen sobiks siia kõrvale koos mõne soolakama küpsisega.
-----------
pilt siit

Bernard Černé Pivo

Bernard Černé Pivo (Bernard). pdl 0,5 l. alc 5,1%. liigimääratlus - dunkel.

Disaini osas kordan tsitaadina seda, mida ütlesin sama tootja heleda õlle kohta: "Väga elegantne pudel, reljeefkirjade ja käändkorgiga ... viimane on lisaks ka veel kaunistatud tehase logoga ja mõjuka aastaarvuga 1597. Sildikujundus ei jää pudelile alla, ühedades nii klassikalisi historitsistlikke elemente kui ka kaasaegseid kujundeid. Pastöriseerimata jook, millest annavad tunnistust ka pärmikogumid põhjas. Ootused on kõrgeks aetud!"


Gaasi joogis oodatust rohkem, kuid ... sellest jagub vaid pudelist purskumiseks. Klaasis moodustuv tumekreemikas vahukiht  on nõrgake. Joogi värvus - klaarilt tumepruun.

Aroom jääb joogil samuti nõrgaks, aimdub vaid kõrvetatud suhkur ja ehk ka õrna vinena röstlinnased. Esmamaitse on magedalt magusakas ja üsna lame. Keskmaitses tuleb aga kohale ootamatult tugev laine neidsamu tublisti röstitud linnaseid ja seda ümbritsev üsna jõuline-terav karboniseerin. Järelmaitse kaob aga sama ootamatult, jättes suhu vaid kerge karamellimeki.

Kerge kehage, pisut kleepja olekuga, üsna lihtne ja pretensioonitu rüübe, mida võib rahulikutl tarbida ka nt praekala kõrvale ... ta ei varjuta seda kindasti mitte.
-----
pilt siit

Bernard Sváteční Ležák

Bernard Sváteční Ležák (Bernard). pdl 0,5 l. alc 5,0%. liigimääratlus - pilsner.

Väga elegantne pudel, reljeefkirjade ja käändkorgiga ... viimane on lisaks ka veel kaunistatud tehase logoga ja mõjuka aastaarvuga 1597. Sildikujundus ei jää pudelile alla, ühedades nii klassikalisi historitsistlikke elemente kui ka kaasaegseid kujundeid. Pastöriseerimata jook, millest annavad tunnistust ka pärmikogumid põhjas. Ootused on kõrgeks aetud!

Suuremulline vaht kaob üsna kiirelt. Rüüpe värvus - helekollane.


Aroom on klassikalisele Tšehhi pilsnerile omane: hea vesi + tugevad humalad. Esmamaitse tuleb aga kohale tunduvalt leebemalt, leivaselt-linnaseliselt. Keskmaitse kõnetab sind aga üsna tugeva humalamõrudaga ning järelmaitses tuleb kohale pilsnerlik kuivus.

Kerge kehaga, mõnusalt joodav, klassika selle sõna parimas mõttes. Sobilik toeka praevorsti kõrvale.
---------
pilt siit

Valmiermuiža tumšais

Valmiermuiža tumšais (Valmiermuiža Alus). pdl 0,5 l. alc 5,8%. liigimääratlus - dunkel.

Väga lihtsa, aga samas mõnusa ja mõjuka disainiga toode, mida kaunistab ka sama stiilne kork. Vahtu moodustub kahe sõrme jagu ja see püsib minutikese, vajudes seejärel üsna olematuks. Õlle värv - oranžika helgiga tumevaskne.


Aroom tundub nõrgana, andes aimata keskmise röstiga linnaseid, millele sekundeerib karamell-suhkur. Esmamaitse on korraga magus ja terav (seda tüüpilises laagerlikus, kergelt väävlises mõttes). Kesmaitses lisandub siia tubli ports magus-hapusid linnaseid, kuid tõeline bukett avaneb alles järelmaitses. Selles on pähkliseid noote, mida tugevdab üsna tugevalt tajutav alkohol; lisaks vürtsikaid humalaid ja lausa aniisilikku teravust.

Üle keskmise kehaga, puhta ja tugeva järelmaitsega, lausa porterlikult mõjuv õlu ... mis samas on siiski üsna kergelt joodav laager. Sedasorti õlu, mis muutub huvitavamaks lõpupoole. Peaks päris hästi sobituma vürtsikamate grillribide või kanatiibade juurde.

---------
pilt siit

Valmiermuiža Gaišais

Valmiermuiža Gaišais (Valmiermuiža). pdl 0,5 l. alc 5,2 %. liigimääratlus: kellerbier ... ehk siis mitte-tavapärane lager-algega, aga eilide maailma poole kalduv õlu.

Meeldivalt lihtsa, aga samas mõjuva disainiga pudelike. Ühesõrmene vahukiht püsib muljetavaldavalt kaua. Õlle värvus tumekuldne.


Aroom väga tugevalt linnaseline, elav ja jõuline. Kerge taustana mängivad mullased-turbased-saunased noodid, moodustades ütlemata meeldiva maalähedase buketi. Juba esmamaitse mõjub intensiivselt leivaselt, keskel lisandub siia magus-hapukas ja õrnalt mesine kiht ning lõpuks täiendab kõige korralik humalane pitser.

Keskmise kehaga, suurepäraselt balanseeritud maitsebuketiga tummine jook, millel on iseloomu mitme mehe eest. Sobib eelkõige iseseisvaks nautlemiseks.
-------
pilt tootja lehelt

Refsvindinge AZ Ale No.16

Refsvindinge AZ Ale No.16 (Refsvindinge Bryggeri). prk 0,33 l. alc 5,7%. liigimääatlus: pruun eil.

Rõhutatult lihtsalt disainiga purgike. Kahesõrmene vahukiht püsib kaua ja kaunilt, jättes vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - punaka varjundiga, keskmiselt hägune pruun.


Aroom on sel õllel meeldiv, aga nõrgake. Keskmise röstiga linnased toonitavad hea puhta vee lõhna, lisandub õrn happeline nüanss, mis meenutab mandariinikoort. Esmamaitse on karge ja kerge, keskmaitses muutub see tugevalt kreemisemaks-leivasemaks, järelmaitses lisanduvad jällegi happelisemad toonid, mis seekord aimduvad pigem kuivatatud kumkvaadi moodi.

Keskmise kehaga, õrnalt õlise paletiga puuviljane eil. Päris meeldiv, sobiks kindlasti kergema õhtusöögi, näiteks soojade võileibade kõrvale.
-------
pilt siit

Bauskas Tumšais Specialais

Bauskas Tumšais Specialais (SIA Bauskas Alus). pdl 0,5 l. alc 5,5%. liigimääratlus: dunkel.

Lihtsat pudelit kaunistab stiilne sildikomplekt ja firmakork. Kreemikas ühesõrmene vahukiht kaob kiire kahinaga. Õlle värvus - tume vask.


Aroom mullane, viini õlledele omane, millele lisandub keedetud köögiviljade ja karamellsuhkru magusakad noodid. Esmamaitse magus, kergelt vanilline. Keskmaitses lisandub siia tubli ports röstitud linnaseid, andes joogile mõnusa koduleiva meki. Järelmaitses tunned aga ülekõrvetatud suhkru mõrudust ja õige vähe humalaviha.

Keskmise kehaga, kleepja järelmõjuga, mõrkja meenutusega jook. Sügisõhtuseks istumiseks mingi lihtsama juustuvaagnaga üsna paslik.
-------
pilt siit

Rezeknis Bryuvers nepasterizēts Tumšais

Rezeknis Bryuvers nepasterizēts Tumšais (SIA DFD - Rezeknes Alus). pdl 0,5 l. alc 5,0%. liigimääratlus -see on nüüd keeruline värk. Üks autoriteetsem allikas määratleb ta rubriiki "Zwickel/Keller/Landbier" ehk siis vähelevinud õllederühm, mis mingis mõttes jääb laagri ja eili vahele. Teine aga väidab, et tegemist on lihtsalt tumeda eiliga.

Selle keerukana näiva nime tõlge on tegelikult lihtne: Rezekne pruulikoja pastöriseerimata tume. Pudelist purskumiseks on õlles gaasi enam kui küll, kuid vahu moodustamiseks seda enam ei jagu. Õlle värvus - tumepunakas, oranžikas vasekarva pruun.


Aroom kõditab nina kuidagi veidralt. Gambrinus on seda mõne kellerbieri puhul tundnud, selline maalähedane, et mitte öelda kõdune (levinud lõhn briti humalate puhul). Samas lisandub buketti midagi teravalt magusat, pulgakommilist ... ja ka midagi väga kunstlikku, lausa keemiliselt teravat. Maitse mõttes paigutub õlu tõesti kuhugi dunkeli ja vähekäinud eili vahele.

Kerge kehaga, laagrile iseloomuliku teravuse ja samas ka eililike estritega segunenud arusaamatu rüübe. Sooja ja vürtsika oasalati juurde sobiks see jook küll ... aga üle ühe pudeli vist siiski ei tahaks.
-------
pilt siit

Rezeknis Bryuvers nepasterizēts Gaišais

Rezeknis Bryuvers nepasterizēts Gaišais (SIA DFD - Rezeknes Alus). pdl 0,5 l. alc 4,6%. liigimääratlus - hele eil.

Lihtsa pudeli muudab nauditavaks mäga maitsekas sildi-disain. Pastelsetes toonides ja väärika kujundusega etikette annab hädavajaliku info ja veebiaadressi http://freshbeer.lv/.


Avamisel purtsatab vaht hooga pudelist välja, ujutades üle laua ja püksisääred ... aga klaasis kaob kiirelt ja jäägitult :( Õlle värvus - lihtne tumekollane.

Aroom sellel õllel sisuliselt puudub, on tunda vaid üsna head vett, kergeid linnaseid ... ja kergelt hapukat lõhna, mis võib olla kas mingi veider pärmisort ... või algav hapuksminemine?

Maitse mõjub samuti väga lihtsalt, kergelt ja üheülbaselt. Kerge linnaseline jook, ilma erilise sügavuse või maitse-efektita.

kerge kehaga, kergelt joodav, äratuntavalt elus ja aus õlu ... kuid ei midagi erilist.
--------
pilt siit

Valgevärava Black IPA

Black IPA (Valgevärava pruulikoda). pdl 0,5 l. alc ~5%. liigimääratlus - nagu nimi ütleb tume IPA ... üsna haruldane kooslus!

Alustuseks soovib Gambrinus aplodeerida selle hobipruuli toodangu disainile. Lihtsate võtetega saavutatud maitsekas kujundus, lisaks sisaldab silt ka kõike olulist infot. Tsiteerin "Black IPA 2012. Ebatraditsiooniline Eesti õlu. Alk. ~5% vol. 0,5L. Bottle conditioned. Valgevärava pruulikoda aastast 2010" Tsitaadi lõpp :)

Ahjaa, ka väike mõnus logoke on lisatud - kollasel taustal kaks V-tähte ... või siis kaks õlleklaasi ;)

Mõistagi sooviks Gambrinus kuulda veel kümneid detaile, alates algmaterjalidest ja pruulimisviisidest. Aga ühte soovitust tasub kõigil pruulidel võtta tõsiselt - kirjutage sildile (kasvõi käsitsi) villimise kuupäev!

Aga nüüd õlle juurde. Kreemikas vaht moodustab kallamise hetkel sõrmepaksuse koheva kihi, mis küll kaob minutikesega, kuid jätab siiski kihi nii õlle kui klaasi pinnale ... seega aus värk! Õlle värvus - absoluudile lähenev must.

Aroomis segunevad IPA-likud kanged tsitruselised humalanoodid ja tumeda rösti kohvinoodid, kuid need viimased ei varjuta esimest. Ei saa öelda, et tegu oleks väga selgelt väljendunud humalapommiga, kuid meeldiv, magus-kirbe tsukaadine lõhn paneb õllest ootama paljutki.

Esmamaitse on kerge ja kribelev (mõõdukas karboniseering). Keskmaitses tajud head hapukat, punase greibi ja kohvilikööri segust mekki, mida ei taha kuidagi keelelt minema lasta. Järelmaitses tugevneb röstlinnaste õrnalt suitsune-leivane maitse, millelel lisab kogu suud kattev sidrunheinane/laimine värske happesus.

Keskmise kehaga, tubli ja tihke suutäiena mõjuv tõsine toodang, mis väärib iseseisvat nautimist. Selle pudelikesega võiks veeta kohe mitu tundi, nii mõnus on ta tilkhaaval tiksudes. Sama versiooni võiks edasi arendada topelt-IPA'ks, potentsiaali on sellel tootel kõvasti!
--------
pildi lisan homme.

Brālis Tumšais

Brālis Tumšais (Alus Nams). pdl 0,5 l. alc 6,6%. liigimääratlus: dunkel-tüüpi tume lager.

Lihtne pudel ja disaind, isegi korki pole vaevutud omanäoliseks teha. Vaht moodustub korralik, kahesõrmene, kuid kaob üsna ruttu. Õlle värvus - klaar, oranži tooniga punakaspruun.


Aroom tundub üsna mitmekihine, esmalt tajud kuivatatud puuviljade magusust, seejärel kerget suitsuvinet ning lõpuks karamellsuhkrut. Esmamaitse tervitab väga magusalt ja kergelt, seejärel muutub aga küpsemaks ning jõulisemaks, karamell-röstiga linnaseliseks. Lõppmaitses domineerib karamell-suhkur ja õige väheke on tunda ka humalamõrut, kuid üsna diskreetselt.

Keskmise kehaga, tumeda õlle kohta väga karge ja puhas, mõnusa buketiga rüübe, mida võiks soovitada korraliku pardiprae kõrvale. Liiga kerge et olla tõsiseltvõetav tume õlu, kuid liiga maitsev et jätta teine klaas võtmata!
--------
pilt siit

Bralis Gaišais

Bralis Gaišais (Alus Nams). pdl 0,5 l. alc 5,3%. liigimääratlus: hele lager.

Lihtne pudel ja sama lihtne kujundus, moderne ja väheütlev. Õllevaht tekib napi sõrme jagu ning pole kuigi püsiv. Õlle värvus - heledamat sorti kuldkollane.


Lõhn on üllatav. Esmalt tabab nina vaid nõrka linnasearoomi, kuid murdosa sekundist hiljem tõuseb kuskilt alt üles magus, puuviljane ja martsipanine aroom ... ja kuidagi ei saa aru, kuidas sa seda kohe ei tajunud. Sama efekt tekib ka teisel ja kolmandal nuusutamisel - sellist fenomeni pole Gambrinus varem tajunud!

Maitse puhul toimub samasugune muutus, ainult et vastupidises suunas. Esmalt kerge ja magus-karamelline mekk transformeerub kiirelt tugevaks kliisepikuliseks linnaseks. Järelmaitse jääb meenutama midagi kerget ja puhast, suvist ja mõnusat. Midagi sellist, mida sooviks kogeda ikka veel!

Kerge kehaga, kuid intensiivse ja omapärase maitsega ning kergelt õlisevõitu paletiga suurepärane hele õlu. Sobiks suurepäraselt nii juustuse pastaroa kui mõnusa suupistevaagna kõrvale. Seda väiketootjat tasuks kindlasti Eesti turule tuua!
-------
pilt siit

Litovel Moravan

Litovel Moravan (Pivovar Litovel). pdl 0,5 l. alc 4,8%. liigimääratlus - pilsner.

Lihtne pudel ja sama lihtne disain. Vahu osas on see õlu üsna kasin - mõnemillimeetrine kiht kaob kiirelt ja pea jäljetult. Õlle värvus - heledapoolne kuldkollane.


Aroomis tunda hea vee lõhna kõrval tublide linnaste magusakas mekk ja õige väheke ka aromaatseid tšehhi humalaid. Esmamaitse on nõrk ja kergelt väävline, keskmaitses lisandub teravust veelgi enam ... ning alles järelmaitses taastub suhteliselt tavapärane humala ja linnaste balanss.

Kerge kehaga, aga ootamatult terava maitsega rüübe. Ei oska sellist suud õhetama panevat maitset pilsneri puhul heaks pidada ... ehkki laager-pärmi puhul on väävliühendite tekkimine paratamatu.

-------
pilt siit

Dinkel

Dinkel (Malmgårdin Panimo). pdl 0,5 l. alc 4,5%. liigimääratlus: poolnisuõlu, mille eripära on Soome kohaliku speltanisu kasutamises.

Lihtsat pudelit kaunistab maitsekas ja minimalistlikult elegantne silt, mis rõõmusatb asjatundja silma nii humala- kui värvusindeksi, kuivaine sisalduse ja soovitava serveerimistemperatuuri äratoomisega. Vahtu tekib poole sõrme jagu ning see pole kuigi püsiv, ehkki markeerib oma kohalolu kenakesti klaasiseintel. Värvus - kergelt udune, kuldne merevaik.


Aroom on keskmise intensiivsusega, kuid väga meeldiv. Magusavõitu üldpildis tajud nii head puhast vett kui korralikku väheröstitud odralinnast ... ja ka nisulõhn on aimata, ehkki nõrga- ja magusapoolselt, mitte tavapärase hapuka tooniga.

Esmamaitse on väga värske ja klaar, kerge küpsetisemaiguline. Keskmaitses tajud aga väga kvaliteetset buketti põhjamaistest mõrkjatest humalatest ning järelmaitses jõuab kohale ka nisuõllele tüüpiline hapukas lisand.

Pisut kareda kehaga (see tuleb veest) ning väga tasakaalus buketiga värskendav ning lausa elitaarsena mõjuv rüübe. Sedasorti õlut soovitaks ma mitte mingi toidu juurde, vaid puhta maitseelamusena omaette.
------
pilt siit

Tumma Kukko

Tumma Kukko (Laitilan Wirvoitusjuomatehdas). prk 0,5 l. alc 4,5 l. liigimääratlus: dunkel ehk tume laager.

Lihtne ja sisuliselt ilma mingi disainita purk. Ebamäärast pruuni värvi ja kukepilti ei saa just eriliseks disainiks nimetada, või mis? Õrnalt kreemika varjundiga tihe vahumüts püsib mõnda aega kenakesti, suutmata endast küll seintele erilisi jälgi jätta. Õlle värvus: klaar ja pruunikaspunane.


Aroom on sellel rüüpel küll sisuliselt 0. Peale üsna puhta vee võib hea fantaasia korral tajuda täisterasepiku ... ja veel mingit hästi nõrka, limonaadist marjalõhna. Maitse tervitabki  sellesama hapuka morsimarjana, olgu siis selleks jõhvikas või pohl. Keskmaitses lisandub siia hästi kuivaks röstitud, kuid siiski oma mõnusa maitse säilitanud linnaste sepikune-küpsiseline paitus. Järelmaitses tunned aga veidikese humalaid, ehkki nende kibekas maitses oleks justkui hoopis pohlalehtede või muude rabataimede kirbust.

Veider, nõrga kehaga ja õrn-sametise paletiga rüübe. Aga siiski mitte halb, ei seda kohe kindlasti mitte. Kui ma ei näeks, et tootja väidab siin olevat vaid nelja klassikalist komponenti, siis oleks ma pimetestis valmis seda pidama marjaõlleks. See sobiks isegi rõhutama mingi metsamarjase liivataignaga koogi magus-haput elamust.
------
pilt siit (ehkki sellel on mitte purk, vaid pudel)

Montagnarde Ambree

Montagnarde Ambree (Brasserie de l’Abbaye des Rocs). pdl 0,33 l. alc 9%. liigimääratlus: Belgia kange (tume) eil.

Rõhutatult kloostriliku sildidisainiga lihtne väike pudel. Kolmesõrmene vahumüts taandub väga aegalselt, haakides end veidi ka klaasiseintele. Värvus: hägune tume merevaik.


Aroom ... oi see on mõnus. Belgia eilidele iseloomulik magusakas bukett, milles on seekord sülega õitsvaid heintaimi ja kuivatatud mesimagusaid rosinaid ning virsikuid. Maitse mõjub külluslikuna juba esmamekkimisel. Alguses tajud keskmise kehaga ja üsna alkoholiselt sooja pehmust, keskmaitses lisandub siia terve kuhi mees veeretatud ja siis kuivatatud heledaid puuvilju, lõpus aga tuleb tubli sahmakas keskmiselt röstitud linnaseid ja tugev pähkline lisanüanss.

Üle keskmise kehaga, kleepja buketiga sametine rüübe, mis sobib kas veinis hautatud metsloomaliha või vürtsikama pasteedisaia juurde.
-----------
pilt siit

Litovel premium

Litovel premium (Pivovar Litovel). pdl 0,5 l. alc 5,0%. liigimääratlus: premium-klassi lager.

See Tšehhi rüüpeke ei üllata suurt millegagi, puhas klassika selle sõna heas mõttes. Üsna maitsekas kujundus ilma liigse toretsemiseta. Helevalge vaht püsib minimaalselt vajaliku aja, et mitte liigituda liiga nõrgaks. Õlle värvus - kuldkollane. Maitse algab kergelt ja lõpeb vaid pisut täidlasemalt, humal ja linnased on heas parlanksis.


Kerge, kvaliteetne ja pretensioonitu rüüpeke, tuntud Tšehhi headuses. Kindlapeale minek suvalise söögi kõrvale, kuid iseseisvaks nautimiseks jääb pisut ilmetuks. Või noh, vähemalt Gambrinuse jaoks on ta liiga tavaline. Kuigi kordan, et heas mõttes tavaline.
--------
pilt siit

Fursty Ferret

Fursty Ferret (Badger). pdl 0,5 l. alc 4,4%. liigimääratlus - inglise hele eil.

Mõnus disain nii pudelil kui sildil. Nii nagu ka eelmisel sama tehase toodetud õllel, rõõmustab (algajat) õllesõpra tagasildil olev maitsmisjuhend ... et mis maitseid siit otsida, nt peaks tajuma Sevilla apelsine.


Poolesõrmene vaht küll tekib, kuid kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - klaarilt tumekuldne.

Aroom on meeldivalt magusakalt linnaseline, millesse lisandub veidike humalakibedust ja tõepoolest, mingi puuviljane-lilleline aroomisutsak on kah buketi lõpus tunda. Esmamaitse on kerge ja värske, keskmaitses bitterlikud kibedusnoodid ... mida võib ka apelsinikooreseks tunnistada. Lõppmaitses tuleb aga tõesti apelsinimahlalikku hapukat mõrkjust, mida tootja lubaski.

Kerge kehaga, kergelt õlise paletiga, mõnusalt joodav kraam, mida annaks suurepäraselt sobitada kergema liharoa või juustusalati kõrvale.
-------
pilt siit

Tanglefoot

Tanglefoot (Badger (Hall & Woodhouse)). pdl 0,5 l. alc 5,0%. liigimääratlus: bitter

Disain eest võib anda kõrgeid punkte - reljeefne pudel, millel ka tootja enda markeering peal. Siltide ja korgi kujundamisel on tunda head kunstnikukätt, kes pole stampides kinni. Eriti rõõmustab aga tagasildil olev "tajuõpetus", kus on kirjas märksõnu nii värvi, lõhna kui maitse kohta.


Kerge vahukiht tekib vaid hetkeks ja kaob siis praktiliselt jäljetult. Õlle värvus - vasevarjundiga kollane. Aroom paneb kulme kergitama ... veider segu niiskunud linnastest, vähestest humalatest ja tugevkirbe halvasti marineeritud sibula või porrulaugu ninakirtsutavast haisust. Jeerum, kas nii lõhnab märg mägrakasukas? :)

Maitse bitterile kohane - pisut õlisevõitu, keskmise kehaga ja kirbe-kibeka järelmekiga. Mnjah, kui seda lõhna ees ei oleks, siis oleks tegu hea ja stiilipuhta värgiga, kuid niimoodi ... peab lausa proovima mitte sisse hingata klaasi tõstmise ajal.

lugedes huvi pärast teiste kirjeldusi, on minu kätte sattunud pudeli/partiiga midagi ilmselgelt valesti ... mingit puuviljasust ma siit ei leidnud ... no ja see lõhn!!!
-----
pilt siit

Port Night

Port Night (Leedu, kahjuks on tootjanimi teadmata). alc 5,2%. liidimääratlus ... dunkel???

Jällegi lahtise õlle letist tulnud väike plastpudelike. Vahtu tekib sõrmejagu, kuid nõrga ja suuremullisena kaob see kiirelt õrnaks kirmeks. Õlle värvus - vaskpunane.

Õlle aroom on väga veider. Viini linnaste ja raske muskuselõhnalise humala koosmõju balansseerib ebameeldivuise piiril ... kõige lähemalt tuleb meelde nö seakartulite keetmise lõhn (kui külmas vees hakatakse keetma koorega kartuleid, mis tihti on ka kergelt käest läinud). Mitmeminutise seismise järel hakkab kuskilt selle pisut skunksliku koorma alt imbuma juba meeldivamaid ja tavapärasemaid õllelõhnu, kuid selleski jääb peale veider kiht suhkrusiirupit.

Maitse mõjub sama veidralt. Algus on kerge ja kirbe, nagu paljudel kiirelt tehtud laagritel (väävliühendid laagripärmist). Keskmaitses aga tuleb kohale ootamatu mõrudus, mis peaks markeerima porterlikku röstlinnast, kuid pigem meenutab kõrbemaläinud suhkrut. Järelmaitses painab keelt plastine ja ja paberine kuiv-mage mõrudus.

Ühesõnaga väga veider kraam, mida Gambrinus kohe mitte ei soovita. Võib küll olla, et vedelik seisis liiga kaua pudelis (rohkem kui lubatud 48 tundi peale villimist), kuid see ei muuda saadud muljet.

Zbiten

Zbiten (Valgevene). plastpudel Tallinna lettidest, kus müügil lahtised õlled. alc 6,3%. liigimääratlus - mõdu või meeõlu.

Disainist pole seekord põhjust rääkida, kuigi kiita tuleb müüja pingutust anda minimalistlikult sildikesel edasi kogu olulist tooteinfot (kahjuks on küll puudu tootjatehas).

Vahtu praktiliselt ei moodustugi. Rüüpe värvus - udune pruunaka tooniga tumekollane. Lõhnas domineerib peale esmase süsihappegaasipilve hajumist kärjemesi ja hapukad väheröstitud linnased. Maitse on täpselt sama mesine, karastav ja mõnus. Samas kuskil järelmaitses hakkab tundma andma mingi kirbe ja pisut sünteetiline kõrvaltoon. Kuid üldmulje on siiski väga hea ja kerge.

Hobiõllede hindamisest

Gambrinus pistab oma nina alati meelsasti võõrasse õlleklaasi:)

See tähendab, et olen alati valmis meelsasti hindama teiste hobi-, mikro- ja nanopruulide toodangut. Kuid seejuures on Gambrinusel üks SUUR palve. Kulla pruulmeister, varusta oma toodang teabega, mis laseb seda jooki kuidagi määratleda! No kõlaks ju veidralt, kui ülevaade algaks sõnadega - mingi tüüp tõi mulle mingi õlle ...

Seega, õllesildil peab kindlasti olema:
- tootjanimi (see võib olla ka Mr.X, Nipernaadi või mis iganes);
- tootenimi (olgu siis lihtsalt liiginimetusena nt "porter" või kunstipärane "rukkilill");
- eeldatav kangus;
- võimaluse korral ka kasutatud ainete loetelu ... erinevalt suurtest tootjatest sa ju ei pea neid häbenema!

Nii et - tooge aga oma tootenäidised Gambrinuse kätte, saate vastutasuks kindlasti lugeda arvustust ... ja ehk koguni ka midagi Gambrinus õllekeldrist ;)

Karksi Porter Eripruul

 Karksi Porter Eripruul (AS Karme). pdl 0,5 l. alc 6%. liigimääratlus: balti porter

Kõigepealt - kulla pruulikoda, tehke endale veebileht või kasvõi FB-konto! Tänapäeva maailmas on selle tegematajätmine üsna veider. Teiseks - võtke palun ühendust, Tartu õllepood sooviks teie õllesid oma valikus näha!

Disain on väga väärikas seekord. Tartu õlletehase aktsia-ost on vähemalt selles osas hästi mõjunud - reljeefne pudel, maitsekalt ja jõuliselt kujundatud sildid ning koguni omanimeline kork ... kõik see tõstab müügiväärtust!

Elevandiluu-kollakas vaht paneb pisut üllatama, tavaliselt on porterite vahud tumedamad. Kuid see-eest on tegemist üsna püsiva nähtusega, mis vaatamata suuremullisele olekule katab õlle nagu kord ja kohus pikaks ajaks vahuvaibaga ning haakub koguni mingil määral seintele. Õlle värvus - klaar tumepruun, vähese punaka helgiga.

Lõhn - esmalt on see üle-üle-ülemäära karboniseeritud ... süsihappegaasi pilv matab kõik muud aroomid. Kui see häiriv lõhnatapja aga kaob, ilmuvad alt esile tõsiselt meeldivad noodid. Üsna robustne kirbevõitu suits, minimaalselt kohvisust ja pisut hapukaid linnaseid.

Esmamaitse on samavõrra kirbe ja käre-suitsune ... just see, mida ootad balti porterilt. Edasine teekond üle keele muutub aga palju pehmemaks, domineerivad pigem skandinaavia porteritele omased hapukamad-marjasemad mekid. Järelmaitse aga üllatab oma lameda ja lapiku olekuga, kuhugi keelenurkadesse jääb kestma vaid õrn-vürtsine tinin ... ja ongi kõik. Kus on aga raske tempel kurgulakke, mis peaks seesinasest porterist tulema?

Kergepoolse kehaga stout, ütleks ma lõpuks. Õlisevõitu, õrnalt vürtsikas ja mitte kuigi meeldejääv.

pilti kahjuks ei leidnudki!

Viru GB Wild Dark

Viru GB Wild Dark (Viru õlu). pdl 0,5l. alc 5,4 %. liigimääratlus - viini tüüpi tume laagerõlu.

Lihtne suur pudel, tumelillades toonides ja sama lihtne silt. Gurmeeõllede puhul võik pisut orignaalsemat kujundust oodata, ei segaks kasvõi kaelaetikett vms elegantne lisavidin.


Kerge ja kreemikas toonis vaht kaob lõbusa sahinaga, olles u 30 sekundiga jäägitult kadunud - see pole just hea märk. Õlle värvus - mustjaspruun.

Aroomis domineerib Viru toodangule omane sealse vee lõhn, millesse seguneb karamell-linnaste veidi kommine aroom. Magus esmamaitse mõjub meeldivalt ja kergelt, keskmaitses ilmuvad karamelli ja iiriskommi pehme-magusad toonid, järelmaitses hakkavad mängima aga üsna ootamatud jõulused-vürtsikad nüansid ... kerge nelk ja aniis, karamell-siirup ja kardemon.

Talvisele ajale sobiva jõuluse mekiga, kerge keha ja õlisevõitu paletiga õlu, mis eriti ei meenuta tavapäraseid viini laagreid, pigem asetudes kuhugi poolele teele leebete stoutide maailma. Pai pruulmeister, ära kasuta pärmile seedimatut suhkrut ... veidi vähesema magusapitseriga oleks tegu palju meeldivama joogiga!
----------
pilt siit

Parema õlle nimel :)

Kas teate, kui palju on Belgias õllesorte? Ühe allika andmeil on neid enam kui 2500 (http://www.bierebel.com/biere.php?sort=all).

Tõsi, Belgias elab u 10 korda rohkem inimesi kui Eestis, seega võiks meil olla 250 sorti. Olgu, nad on riigina u 2 korda rikkamad (http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_%28PPP%29_per_capita) seega jääks 125.

Miks on siis Eestis aga tootmises vaid u 60-70 sorti õlut (http://www.eestiolu.ee/eesti-olled/ loe kokku eri tootjate omad ja liida veel mõned mikrotegijad juurde). Ja kui võtta arvesse, et absoluutne enamik nendest pruulistest on vaid ühe ja kõige kahvatuma liigi ehk laagerõllede premium-õlle esindajad ... siis on pilt ikka üsna lage. Kus on meie eilid või kasvõi nisuõlled, muudest eripärasematest rüübetest rääkimata? Ja kui veel siia juurde rääkida sellest, KUIDAS meie suurtes tehastes see õlu kokku segatakse ... aga olgu, ärme räägi ebameeldivast. Keskendume positiivile, heale alternatiivile.

Siit siis moraal - hea õllesõber, rikasta omaenda ja meie kõigi õllemaailma! Tarbi vähem peavoolu masstoodangut. Tee selle asemel ise head õlut või telli oma sauna- ja pidupäevaõlled kamraadilt, kes õilsat õllevalmistamiskunsti elus hoiab! Tarbi toodangut, mis pakub sulle tõelist maitseelamust ja naudingut, mitte lihtsalt ei kustuta janu.

Ehk sunnib see suurtootjaidki oma valiku kallal töötama. Nii nt on ju leivategijad asunud turu nõudluse tõttu ammu ja paindlikult tootma sadu eri sorte seemne-, koorik- ja muid leibu. Ja ehk sünnib siis suurte kõrvale ka kümnete kaupa ka väiksemaid pruulikodasid, kus tehakse ausat ja ehedat kraami. Nii näiteks on sellessamas Belgias u 800 pruulikoda, mis sama valemi järgi annaks Eestile lootust nt 40 tootja eluspüsimiseks (800:10:2 = 40)

Kuid isegi kui seda tuuleveskite pööramist ei juhtu, saad sa vähemalt ise paremate elamuste osaliseks!

Hobi pruulikoda: Suitsuporter

See pruulikoda lausub enda kohta nii "Eesti esimene hobipruulimiskoolitusi ja käsitööõlle mekkimis üritusi korraldav nano pruulikoda" ... eriti sümpaatne on see "nano" ... et isegi mitte mikro :)

Suitsuporteri pudeli avamisel lööb kohe ninna lubatud suitsulõhn. Sihuke mõnus ja tuttavlik (nagu saunas või jaanipäeva paiku, täpsustan igaks juhuks, et ka linnavurle aru saaks, millest ma räägin;) ).

Kreemikas vaht on tugev ja püsiv, haakudes kaunikesti klaasile. Rüüpe värvus - vähese punakaspruuni helgiga must.

Peale pooleminutist lahtumist on suitsulõhna jäänud klaasi kõvasti vähem, kuid seda jääb siiski nuhutamiseks parasjagu. Kuna sellesse seguneb ka magus-hapukaid linnasenoote, siis kokku meenub miskipärast ahjust võetud hapukapsastega ja ploomidega täidetud seapraad ;)

Maitse esmane kergus meenutab pigem stoutide lahjemat otsa, kuid edasi tuleb kohale asjakohane annus suitsu- ja röstkohvi segu, millele lisandub portsuke aromaatseid humalaid. Korralik põhjamaine porter, kus pole pearõhk raskusel ega magususel, pigem selgel röstil ja tublidel humalatel. Ütleks lausa, et tegu on IPA ja porteri ristsugutisega (nii nagu sama tootja IPA's oli kröömike porterimekki tunda).

Korraliku kehaga, röstise ja sametja paletiga, kergelt joodav rüüpeke, mida ei häbeneks ühelegi külalisele pakkumast ahjuprae kõrvale!
 ----------
pilt siit

Hobi pruulikoda: IPA

Hobi pruulikoda: IPA. Nagu selle väärt koja toodangu puhul kahjuks tavaline, pole pudelil ühtegi muud sõna. Aga nooh, teisest küljest, kui palju tarka me loeme välja nt "Walteri" pudelilt (vabandust võrdluse eest).

Poole sõrme paksune vahukihike kaob minutiga õrnaks kirmeks, jätmata seintele jälgi. Õlle värvus - kerge uduvinega tumeoranžikas merevaik. Aroomis on esikohal puuviljased humalad, mille aroomis tunned martsipani ja kuivatatud õunu, lisaks karamell-linnaseid. Maitses esmakohal samasugune martsipanine tervitus, millele lisandub keskmaitses kuiv, lausa heinane mekk. Järelmaitses asub aga domineerima mingi kunstlik toon ... väga sarnane sama tootja Punase eiliga. Ja siis kuskil lõpus lisandub ootamatult õrn suitsuvine, nagu oleks porteritilgake IPA sisse ära eksinud ... kas on linnaste röstimisel sutsuke liiga suurt kuumust kasutatud?

Keskmise kehaga, piisava humalusega et olla IPA, samas üsna kergelt joodav rüübe, millel mõru-magusa-hapu balanss üsna kenasti paigas.

Mikkeller Porter

Porter (Mikkeller). pdl 0,5l. alc 8,0%. liigimääratlus: American või Imperial porter.

Lihtne pudel ja tüüpiline mikkeller'lik minimalistlik disain. Väikse kiiksuga ja kõike muud kui tavapärane edvistamine vappide, vilede ja kelladega, mida nii tihti kohtad tavapäraste õllede kujunduses. Tõepoolest, parem pakkuda midagi erilist ja sisukat kui tavaedevat ja sisutut.


Vaht on raske ja tihe, seintele haakuv espressokohvilik kiht. Õlle värvus - täiuslik kosmos, must nagu neegri ninaauk. Lõhnas segunevad neli-viis mõjuvõimast lõhna omavahel, samas siiski mitte üksteist mattes. Tugevalt röstitud, kergelt suitsused linnased annavad nii kohvi kui šokolaadi kõva põhjatooni, sellele lisandub aga happeline marjalõhn ... meenutab kuivatatud jõhvikaid ... ja veel karameljas-lagritsalik magus lõpp.

Maitse kõlab kui tumedate inglite öömuusika, jõuline ja meeldiv, endagakiskuv ja ergutav. Esmamaitse mõjub suitsuselt ja karameljalt, võrreldes tavapärase raske porteriga on siin vähem kohvi ja šokolaadi (ehkki nad on täiesti olemas). Keskmaitses lisandub siia seesama happeline-marjane mekk, mida tundub pea võimatu kirjeldada ... pohlad, jõhvikad, murakad ... kõik see väge täis metsamari. Järelmaitses asub aga domineerima hästibalanseeritud alkohol, mida on keeruline liigitada ... ehk on siin omal kohal kasutada sõna "linnaseliköör"?

Väga jõuline, samas mitte liiga raske kehaga porter. Ta pole nii robustne kui Balti porter ja mitte nii mõrkjas kui tavapärane Ameerika variant ... väga meeldib keskpaik. Väga!
-------
pilt siit

Hobi pruulikoda: punane ale

Jällegi olematu kujunduse ja info tõttu jääb jupp teabest lisamata (pai õllepruul, ära jäta oma toodangu nautijaid sellest ilma!) ... tunnetuslikult võik kangus jääd 4% kanti.

Keskmiselt karboniseerunud õllel on vahuloome üsna kiire, kuid samavõrra rutakas on ka selle taandumine. Õlle värvus - nagu nimigi lubab, on see punane, kuigi pigem ma ütleks et punakaspruun ja keskmiselt udune.

Aroomis domineerib seekord üks kindel humalasort, mille nimi paraku hetkel meelde ei tule, kuid mida tihti pruugitakse viini tüüpi eilides ... ja mille bukett on korraga mõrkjas ja lääge ... veidra metsiku troopilise vilja olemusega. Toorevõitu mango on see, mis hetkel meelde tuleb, kuigi mitte kuigi täpselt.

Keskmise kehaga eil tervitab alguses kerge ja puuviljase paitusega, mis muutub terve tooni võrra mõrkjamaks keele keskosas ning lõpuks asendub sellesama kergelt kunstliku ja kummalise buketiga, mis ei allu eriti hästi kirjeldusele. Paraku ei hinda Gambrinus seda buketti kuigi kõrgelt.

Hobi pruulikoda: pale ale

Kuna tegu on käsitööõllega, siis jäävad ära tavapärased mitmed tavapärased kirjeldusdetalid, nagu nt kangus ... oletan et tegu on pisut üle 5% alkoholisisaldusega (loodan, et tootja raatsib hiljem õige vastuse kommentaaris lisada) ja ka nt disain - silt on sisuliselt olematu, vaid lakooniline ribake õlle liigmääratlusega.

Vaht moodustub õhuke, kuid tihe ja püsiv. Õlle värvus - tugevalt udune, lausa läbiapaistmatu kollakasoranž. Aroom - pisut pärmine, väga mõnus tsitruselise alatooniga ja värske banaanikobara hõnguga. Maitse on alguses õhuke, et mitte öelda nõrgake, kuid keskmaitses annavad tunda tublid lillelised humalad, mille mekis seguneb kuivatatud aprikoosi ja mingi hapuka kodumaise marja maitse. Järelmaitse jääb pisut vürtsikas ja happeline, kerge ja üsna karge.

Üldistatult, kerge ja keskmise kehaga eilike. Järelmaitse tugevneb aja jooksul üsna intensiivseks, lausa pisut piparmündikommilikult õhkavaks, mis tunduvalt parandab algselt kahvatuvõitu muljet. Hea ja tubli eil.

Weltenburger Kloster Winter-Traum

Weltenburger Kloster Winter-Traum (Klosterbrauerei Weltenburg). pdl 0,5 l. alc 5,4%. liigimääratlus: viini või märtsiõlu.

Talvistes toonides disain, tumesinine ja hõbedane. Õrnkreemika tooniga vahumüts on üpris tihe ja püsiv. Õlle värvus - pruunaka tooniga kuldkollane.


Aroom mõjub väga-väga linnaseliselt, puhtalt ja meeldivalt. Kergelt röstitud linnaste küpsiseline maitse domineerib kogu maitse, esmalt tuleb see kergelt happeliselt ja õliselt, edasi liikudes mutus intensiivemalt leivaseks ja lõpuks tuleb selle linnasekuhja alt esile isegi sutsuke humalaid.

Üle keskmise kehaga, kergelt värtsika järelmaitsega mahe ja mõnus õlu, mis sobiks isegi praekartulite ja muu koduse toidu kõrvale.
-----------
pilt siit.