1795 Original Czech Lager Dark

1795 Original Czech Lager Dark (Budějovický Měštanský Pivovar). pdl 0,5l. alc 4,5%. liigimääratlus - dunkel ... ehk siis tume pilsner.

Lihtne tume sildike, klassikaline üldpilt. Kreemikas vahukiht püsib mõnda aega, kuid kaob üsna olematuks. Rüüpe värv - kirgas vaskselt punakas pruun.


Aroom mõnus - karge vesi + röstlinnased + lopsakas humal. Esmamaitse tumedalt magusakas, jällegi sellele tehasele iseloomuliku metalse kõrvalmaitsega. Kerge kehaga rüüpe keskmaitse muutub muhedamaks, sepikuste/biskviitsete nootidega röstiseks. Järelmaitses magus-mõrkja-hapuka hea tasakaal.

Tüüpilisena tšehhi õllele - tume on maitseküllasem. Segades heledaga saab aga tõesti hea joogi - heleda humal ja tumeda röstlinnas kokku jätab väga hea mulje!
-----------
pilt siit

1795 Original Czech Lager

1795 Original Czech Lager (Budějovický Měštanský Pivovar). pdl 0,5l. alc 4,7%. liigimääratlus: tšehhi pilsner.

Lihtne ja tüüp-õllelik kujundus, sildile püüavad väärikust lisada mõned medalid ja traditsioonidele rõhuv aasta-arv. Vaht nõrk ja püsimatu. Õlle värv kirkalt helekuldne.


Aroom klaari vee ja humala segu, veidi linnaseid. Maitses korralikult boheemia humalaid, üldisse mõrkjusse seguneb aga mingeid magusakaid ja metalseid noote ... kas siin on tõesti mindud riisi lisamise libedale teele?

Üldihinnang - korralik ja ootuspärane tšehh, hea humalaga, kuid väga kerge kehaga. Janukustutuseks paras.

-----------
pilt siit

Rodenbach Classic

Rodenbach Classic (Brouwerij Rodenbach N.V.). pdl 0,25l. alc 5,2%. liigimääratlus - Flandria punane eil.

Lakoonilise disainiga punastes toonides pudel. Õllele tekkiv nõrk vahukirme kaob kiirelt. Värvus - punakaspruun. Aroomis domineerivad veinised magushapud noodid. See rüübe on omapärane segu kaks aastat tammevaadis laagerdunud vanast eilist (1/4), mis annab joogile õilsa magusaka veinimaitse ning noorest kääritisest (3/4), mis lisab kuivust ja värskust.


Maitse on algusest lõpuni VÄGA veinine. Kohe nii veinine, et võib ootamatusest läkastama hakata. Tammised rakemad lisanoodid tulevad esile alles keele ümber jooki loksutades, esmane hapukus asendub seejärel rahulikuma ja küpsema nüansiga. See õlu sobiks küll oivaliselt lambaliha kõrvale!

--------------
pilt siit

La Perouse White

La Perouse White (Maui Brewing Co.). prk 0,355 l. alc 5,2%. liigimääratlus - nisuõlu ... aga mitte lihtne, vaid "ürtidega nisuõlu" oleks vist õige kirjutada. Nimelt on selle õlle pruulimisel mängus olnud koriander ja mandariinid!

Limonaadilik helesinistes toonides purgike, mille disaini kesmeks on surfarid, paneb ootama midagi kerget ja iseloomutut. Kerge see kraam ju on, aga iseloomutu kohe kindlasti mitte. Vahtu see õlleke küll moodustab, kuid eriti pikaks teda kinni ei pea. Õlle värvus - kuldne ja hägune.


Aroom tõuseb klaasist karge ja värske joana, olles nisuõllele omaselt hapukas ... kuid sellesse seguneb äratuntav koriandripahvak. Esmamaitse mõjub kuivalt ja värskelt, keskmises faasis lisandub sellele mandariinikoorelik mõrkjus, segunedes lõpuks väga mahlaseks ja tsitruseliseks seguks, milles on nii humala-mandariini mõrkjust kui nisu pehmet happesust. Kerge kehaga jook on üldhinnangul väga omapärane ja lõõgastav.
---------
pilt siit

Kiitus A.Le Coq'ile!

Tartu õlletehas oli esimene, kes Gambrinuse andmeil avalikult reageeris avalikule küsimusele. Tulemuseks sündis nendepoolne vastuküsimus A.Le Coq FB-lehel.

Gambrinus on siiralt õnnelik, kui õnnestus veidikese Eesti õllekultuuri tagant tõugata. Kui selle üleskutsega haakuks nüüd ka teised/pisemad tootjad, siis oleks Gambrinuse suu kõruvni ning vunts õllevahune toimuva tähistamiseks!
-------
pilt võetud siit

Gouden Carolus Classic

Gouden Carolus Classic (Brouwerij Het Anker). pdl 0,75 l. alc 8,5%. liigimääratlus Belgia kange (tume) eil. miks tume sulgudes - noh päris dunkel ta pole, aga kuhugi sinnakanti küll.

Tumekuldne konservatiivne disain ja shampusekorgilik sulgemine tekitavad häid ootusi. Etteruttavalt - õigustatud ootusi (99 ja 91 punkti 100'st räägivad enda eest!)


Tihe kreemjas vaht annab kauni ja püsiva kaane õllele ning ka hääbudes jäävad korralikud randid klaasiseintele. õlle värvus - õrna uduvinega helepruun.

Aroom üllatab nuusutajat portveiniliku tihkuse ja küllusega. Üleküpsenud banaan, magusate troopiliste puuviljade ja pähklite liköörilik lõhn kleebib nina jupiks ajaks klaasi külge, nii meeldiv, pehme ja täidlane on see bukett. Miskipärast meenub martsipan ja marmelaad ühekorraga, kuid tulemus pole siiski lääge, vaid hurmav.

Esmamaitse kõlab tunduvalt kergemana, lahjavõitu kerge rüüpena, kuid see on petlik. Vaid hetk hiljem hakkab keel tajuma röstitud linnaste pehmust ning vürtiskat kõditust keelepäral. Järelmaitse jääb ühtlaselt õhetav, veinine ja kakaone ... veidi raksevõitu ja napsine. See õlu kulub jahedal õhtul südameid soojendama ära igatahes!
---------
pilt siit

Prykmestar Suvi

Prykmestar Suvi (Vakka-Suomen Panimo). pdl 0,5l. alc 4,5%. liigimääratlus ... uhh see on nüüd keeruline ... taimeõlu? ürdiõlu? tegu ona kaselehtede toel keedetud pruuliga, mistõttu tavapärane termin "vürtsõlu" siia justkui ei sobiks, sest no mis "vürts" või isegi "ürt" see kaseleht ikka on ;)

Piiratud väljalaskega hooajaõlu valmib suvel, jaanipäeva paiku. Noored kaselehed annavavad õllele omapärase kerge meki. Ka pudeli jässakas disain ja kasekoorene silt rõhutavad toote eripära.


Vaht kerkib rüüpele kesiselt ning kaob üsna kiirelt. Õlle värv - klaar, sooja helgiga helekuldne. Aroomis hea karge vee kõrval kaseviha magus-mõrkjust, mida muiud tunned suvisel saunalaval. Lõhnas ja esmamaitses on lausa mesist mekki, hiljem lisandub siia tubli annust murust mõrkjust. Üldmulje jääb kerge, karge ja heinane. Põhjamaa suvi pudelisse pandud, mis sa kostad!

-----------
pilt tootja lehelt

Double Eye PA

Double Eye PA (Mikkeller / Lervig). pdl 0.33l. alc 14%! liigimääratlus Imperial /Double IPA. ehk siis tõlkes - superhumalane värk :)

Napakas topelt-silmne disain on oma hooletuses seekord omamoodi võluv. Mõnus keelemäng - "Double IPA" vs "Double Eye PA" vääristab pilti veelgi. Õllevaht jääb seekord nõrgakeseks, rüüpe värv kergelt udune helekuldkollane.


Lõhn on midagi äärmiselt kummmalist. Toore mee ja lehtpuidu tolmuse (pöök?) töökoja lõhn seguneb millekski koduseks ja samas õrnaks. Nii kange õlle puhu mõjub see suisa narrusena. Maitse paneb aga lausa imestusest püsti tõusma - niivõrd uskumatult hästi on tasakaalu viidud terve müriaad maitseid! Nelk, kardemon, koriander, mesi, humal, ananass, greip ... ohjeerum, mida siit kõik välja ei või lugeda ... ja need muljed segunevad ning tugenevad aja jooksul keelel.

Taani-Norra ühistöö, mida lihtsalt PEAB proovima. Über-õlu, mida võib rahulikult ka kitsa ning kõrge šerriklaasiga serveerida noobliks järeljoogiks vürtsika prae ja rammusa koogi järel.
-------------
pilt siit

Sort Gul

Sort Gul (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 7,3%. liigimääratlus: tume lager

Lakooniline ja pisut raskesti hoomatav disain. Õlu, mis määratleb end nime läbi kui "must kuld" on värvuselt pigem punaka varjundiga tuhmpruun. Vaht on hea humalase õlle kohaselt paks, tihe ja kadumatu.


Lõhnas hunnitu kogus aromaatseid humalaid, mille mõrkjas-hapukat tihkust võiks lausa hammustada. Esmamaitse laksavad needsamad humalad oma laiade märgade lehtedega lapiti vastu keelt. Keskmise tihedusega rüübe paneb surisema kõik sinu humala-ergud, kõndides lausa männivaiguse kleepja-kibeda ning karge greibi vahepeal. Järelmaitse jääb kergelt õlisena ning raske kohviröstiga vääääga pikaks ajaks keelepärasse korterisse.

Humalafriikidele kohustuslik!
---------
pilt siit

Stallhagen Delikat

Stallhagen Delikat (Stallhagen). pdl 0,33l. alc 4,7%. liigimääratlus - lager või siis "viini lager" (viimane tähendab tavapärasest keerulisemat, mitmeastmelist õllekeetmist).

Sümpaatne disain, erilist muljet avaldab nii korgil kui sildil kirje "Hand made. Slow beer". Tihe vahukiht püsib muljetavaldava visadusega. Õlle värus klaarilt puhas tumedam kollane, küpse viljatera värvi.


Lõhnas domineerib superpuhas vesi, lisandiks karged puhtad linnased. Esmamaitse on väga kerge ja värske. Klaari kehaga ja kergeltjoodav õlu toob täismaitses esile mõrkjad põhjamaised humalaid, lausa bitterile omast mõrkjust (mille annab ilmselt kuivhumaldamine ehk siis humalate lisamine protsessi lõpus). Kuiv ja karge järelmaitse. Üldmulje väga värske ja meeldiv.
---------
pilt tootja lehelt

Jackie Brown

Jackie Brown (Mikkeller). pdl 0,5 l. alc 5,9%. liigimääratlus üsna tavatu - tume eil.

Sellel taanlasel on maitset, iseloomu ja sügavust, kas teate! Silt ja pudel on põhjamaiselt lakoonilised, kõnelevad vaatajaga vaid tumepruunid kohvioad pruunides toonides sildilt pruunil pudelil. Ja ka kork on tumepruun. Stiilne värk, või mis?


Tugev pruunakas vaht ei mõtlegi kaduda, hõljudes ühtlase vaibana kohvipruuni vedeliku kohal. Lõhn hoovab juba avamisel kaugele, klaasist tõuseb aga veelgi tugevam pahvan hapuka röstiga kohviaroomi. Kui sa oled kange kohvi ja mõru šokolaadi fänn, siis on see õige asi sinu jaoks, mu sõber! Ja et tegu on õllega, võib ausalt öeldes meelestki minna :)

Maitse rullub üle keele pehme ja täidlase lainena. Kohvi ja šokolaa ning veelkord kohvi. Kui nüüd meenutada, et tegu peaks olema siiski õllega, siis oskad aimata ka humala mõrudaid noote, kuid need ununevad kiirelt, nii intensiivne on üldine elamus. Kahtlemata maitseelamus, piisav et täita pokaaliga tunnike ... kuid samas enamikule "lihtsalt õlle" otsijaile sama omane kui marslane seapõrssale.
-----------
pilt siit

St. Paul Triple

St. Paul Triple (nime poolest belgia Brouwerij Sterkens, ehkki pruulitud hollandi pruulikojas Scheldebrouwerij). pdl 0,33 l. alc 7,6%. Liigimääratlus - Abbey triple ehk kange hele kloostirõlu.

Sellele sarjale omaselt väljaveninud roheline pudel, väheldane kloostrine silt ja värvitu kork ... originaalitsev, kuid mitte väga edukas välimus.

Vähene valge vaht kaob kiirelt. Õlle värv filtreerimata, udune ja helekollane ... lausa ebatavaliselt hele õlle kohta. Lõhn on aga jupp maad rammusam, banaani, datli ja heleda rosina tooniga.

Esmamaitses tunned toore banaani tihket hapukas-magusat massi, edasi väheseid röstimata linnaseid ja lõppmaitses annavad kuulda ka alkoholised akordid, kuid need on mähitud magus-mõrkjasse rüüsse. Selles sarjas saab Triple ilmselt kõrgeimad punktid, seda nii tasakaalus maitse, kehaka rüüp kui ka üllatuse eest (vesine kahvatu värv pani pakutavas kahtlema).

----------
pilt siit

St. Paul Speciale

St. Paul Speciale (Scheldebrouwerij). pdl 0,33 l. alc 5,5%. liigimääratlus Belgia hele eil.

Pikakaelaline roheline pudel, kloostrilik etikett. Kreemikas suuremulliline vaht kaob kohina jälgi jätmata. Õlle värvus udune ja kollakaspruun. Lõhn soe, veinine ning puuviljane, meenutades pirnikompotti või kergelt käärinud õunu.


Esmamaitse väga kerge ja värske, tunned nii linnaste pehmust kui pärmi hapukaid noote. Järelmaitse tuletab meelde kaneeli ja vähese ingveriga maitsestatud ahjuõuna, sellist karamellistunud ja soojalt vürtsikat.

-------------
pilt siit

Soproni Fekete Démon

Soproni Fekete Démon (Brau Union Hungária Sörgyárak / Soprony Brewery). pdl 0,5l. alc 5,2%. liigimääratlus - tume lager.

Mustkuldse disainiga silt ning paljulubav nimi (must deemon) kütavad ootusi. Vaht jääb rüüpel kindlameelselt püsima. Värvus pole õllel küll kaugeltki must, pigem kuldse helgiga pruun.


Lõhn tõuseb klaasist üsna lahjake, pika nuuskimise peale leiab ehk veidike mett ja tumedama rosina, kuid sedagi hea fantaasia korral. Maitse on aga jõulisem. Esmamaitse tuleb mõjule oma värske ja karge puhta veega, millele lisandub mõrkjas röstlinnas. Järlemaitses pilt seguneb kergelt hapuka viinamarjase mekiga, lõpuks jääv aga keelele taas kuivanud meekärje magus-mõrhjas silitus.

Omapärane ja kindlasti hea õlu, kuigi tulemust on ootusest vähem.
---------
pilt siit

Dreher Bak

Dreher Bak (Dreher Sörgyár). pdl 0,5 l. alc 7,3%. liigimääratlus - tume bock.

Tavapärasele õllepudelile on kleebitud mõnusalt vildak silt ... ega sellise rüüpega väga pikalt otseseks ei jäägi ;) Ehkki see kange lager-tüüpi õlleliik on Eesti kultuuriruumis väga halva mainega, tuleb kõnealust ungarlast küll kiita. Vaht kahaneb küll ajaga kirmeks, kuid ei kao jäljetult. Rüüpe värv - kange tee värvi kirkalt tumepruun.


Lõhnas tunned ootuspäraseid röstnoote koos mõnusa küpse linnase aroomiga. Maitse mõjub küpselt, suitsutatud mustade ploomide mekiga. Kehaka rüüpe bukett annab väga hea ja taskaalus pildi korralikust humala mõrkjast, pärmi mõõdukast hapukusest ja leivavilja magusast. Järelmaitse püsib keelel raske ja kergelt kleepjana, ehkki õlu ise pole seda mitte.
----------
pilt siit

Arany Ászok

Arany Ászok (Dreher Sörgyár). pdl 0,5 l. alc 4,5%. Liigimääratlus - hele lager. Gambrinus pole varem näinud, et ühe õlle kohta hinnangud niiiiiiiiiii lahku läheks: ühe reitingu järgi on hindeks üsna kõrge 72, teise järgi aga armetu 3.

Lihtne kujundus, ehkki silt on pärjatud mitmete medalitega. Õrn valge vahukiht tekib ja kaob samas. Õlle värv väga kahvatu, suisa vesine kollane.

Nina tajub linnaste tagasihoidlikku aroomi segamini süsihappegaasiga, mis varjab raskepärase vee tuima lõhna. Maitse üsna ühetasandiline - kergelt hapukas linnas, õhkõrn humal. Järelmaitses, kui sellest üldse rääkida, tajud küpseid leivaseid noote.

Äärmiselt pretensioonitu euroõlu, kuid kõlbulik saunaõhtuks või peale puulõhkumist januks kuugata.

-----------
pilt  siit

Užavas Gaišais

Užavas Gaišais (SIA Zaksi). pdl 0,5l. alc 4,6%. liigimääratlus - hele lager.

Lihtne pudel ja maalähedane sildikujundus. Kaunis korralik klaarvalge vaht kaob u minutikesega, kuid ei hääbu siiski täielikult. Värvus kahvatu helekollane.


Lõhn linnaseline, kuid seda varjutab seesama tehniline-kummine aroom, mis häiris ka sama margi tumeda versiooni juures. Maitse korralikult leivaviljane, tundub lausa rukkine. Kerge ja lihtne laager-tüüpi rüübe, kui suudetaks pisut puhtama veega või puhtama tehnoloogiaga seda teha, oleks tegu täiesti väärt värgiga.
----------
pilt siit

St.Paul Double

St.Paul Double (Brouwerij Sterkens). pdl 0,33l. alc 6,9%. liigimääratlus: abbey dubbel ehk tume kloostriõlu. Tõsi küll, klooster on juba sadu aastaid hävinud, kuid legendi kohaselt jätkas ellujäänud mungalt päranduseks saadud retsepti alusel selle tootmist üks perekond.

Väljavenitatud kaelaga ja ülisaledana mõjuv pudelike jätab õllepudeli kohta kuidagi liiga edeva mulje. Suuremulline vaht kohiseb muljetavaldavalt, kadudes ülikiirelt. Rüüpe värv - õrnalt udune tuhmpruun.


Lõhn kergelt mesiste nootidega linnaseline. Esmamaitses tunned mõnusat humalast paitust segamini röstitud linnastega. Kerge tume õlu jätab keelele väga värske ja kosutava üldmulje.
-------
pilt tootja lehelt

St.Paul blond

St.Paul blond (Brouwerij Sterkens). pdl 0,33l. alc 5,3%. liigimääratlus - belgia eil.


Tavaline hele pudel, lihtne kork, klassikaline sildikujundus, mis peab rõhutama kloostrilisust (lisades ka tekstina Abbey Ale). Klaarvalge vaht lööb antud pudeli avamisel korgipaugatuse järel lausa vurtsuna välja, kuid klaasis kaob vähem kui minutiga. Õlle värv nisuõllena kahjkjaskollane ja tugevalt hägune.

Lõhn on teravalt pärmine ja väga värske, lausa elus. Nii lõhna kui maitse happesus ning kergus viitab nisuõllele, kuid seda ta ju ei peaks siiski olema??? Maitses pooltoorest banaani ja sidrunist kargust. Kerge, karge ja omapärane, kuid ajab segadusse - misasi on siis selle õlle tooraineks?
 ---------
pilt tootja lehelt

Uisuõlu

Uisuõlu (Vanatoa turismitalu). pdl nii nagu juhtub, kangus teadmata :))) Ei, tegelikult see pole nali. Pudeleid kasutavad need vahvad õllepruulid mitmeid, kangust pudeli sildil ära ei märgi. Noh nii hinnanguliselt võiks kangus jääda kuhugi 7-8% kanti? Liigimääratlus - porter või koguni vürtsporter.

Äärmiselt muhe pudel, mis Gambrinuse kätte sattus, kannab efektset kääniskorki ja väggggga märkimisväärset kaela-ja kõhuetiketti .... mis muuseas väidab (pruulikoja?) algusaastaks 1532.


Tihke stoutilik vahekirme on visa kaduma. Õlle värvus - häguselt mustjaspruun, korraliku koduse rukkileiva kõrbemise veerele jõudnud kooriku karva. Lõhnas tajub uudishimutseja kõigepealt toormee toone, segamini suira hapuka nüansiga, teravamat pärmiseent ja kerget linnasearoomi kõige põhjas.

Maitse saabub sel rüüpel mitme eskadroni kaupa. Esmane tere tuleb üsna magus, mesine ja õrnalt kribelev. Teiseks saabub aniisine-kadakamarjane käredam tervitus. Järelmaitses on aga koduõllelikku hapukust ja jällegi meekärje külluslikku sametjat embust.

Vaadake, mu head lugejad - kui kasvõi iga kolmas turismitalu viitsiks sellist, paremat või kasvõi kehvematki koduõlut pruulida, oleks meie armas Eestimaa üks äraütlemata palju mõnusam, jõukam ja naudinguküllasem!
---
pilt siit

Užavas Tumšais

Užavas Tumšais (SIA Zaksi). pdl 0,5 l. alc 4,9%. liigimääratlus Dunkel

Tumedates toonides rustikaalne kujundus ja lihtne pudel. Tugevalt leivane aroom, umbes selline mis levib õlleveega leili visates. Õhuke ja kiirelt kaduv vaht. Rüüpe värv heledam punane vask. Esmamaitse süsihappeselt teravavõitu. Kerge kehaga õlle põhimaitse on kuidagi tehniline, järelmaitses aimdub taas leivast ümarust, mida on ilmselt saavutatu vähese suhkr ja karamell-linnastega.



Kas on tegu kehvavõitu veega või siis vähese käärituse/laagerdamisega, kuid üldmulje jääb kuidagi toores.
-------
pilt siit.

Bötet Barley Wine

Bötet Barley Wine (Nynäshamns Ångbryggeri). pdl 0,25l. alc 9,1%. liigimääratlus - nagu nimigi ütleb - odravein.

Sildikujundus on kogu selle tehase toodangul "retro" ... justkui 40'ist või veel varasemast välja astunud - seda nii värvitoonide kui kirjaviisi jm poolest. Kergelt kollakas vaht annab mõjusa visa pildi, mis haakub jõuliselt klaasiseintele. Õlle värvus kollaks-punakalt vaskne ja õige õrna uduse hõljumiga.


Lõhn köidab nina suisa kohe pikemaks klaasi külge - nii tugev ja meeldiv on see. Pehme ja hapukas, karameljas ja lagritsane, ahjuõuna ja pruunistunud suhkru aroomi võiks nautida kohe pikalt. Esmamaitses tunned koheselt kangust, mis kiirelt seguneb kohvi ja linnasemaitsega ... selline tunne justkui jooks kanget viljakohvi, millesse on kallatud piisk rummi. Järelmaitses tajud jällegi lagritsa kibe-magus-hapukat segu, kihiti iirise kreemja pehmusega. Väga tasakaalus ja kehakas rüübe, mida tuleks nautida kõva õhtusöögi järelnapsina!

---------
pilt tooja lehelt

Grimbergen Ambree

Grimbergen Ambree (Alken-Maes). pdl 0,25. alc 6,5%. liigimääratlus - tume kloostriõlu (abbey dubbel). Tasub sirvida nende veebilehte - see on midagi tõeliselt kaunist!

Pisike, aga äärmiselt maitseka ja ekspressiivse kujundusega pudel, mis väärib omaette stiilipunkte. Paarisõrmene kreemikat karva suuremulline vahukiht kaob jõulise kahinaga. Õlle enda värv tugevat pronksja tooniga ja kirkalt selge.

Mainimist väärib asjaolu, et segamini on kasutatud odra- ja nisulinnseid.Nisu hapukust on võimalik oletada küll lõhnas, kuid mitte maitses ... samas ega topeltkääritusega õllest toorme maitset väga ei tunne nii ehk teisiti. Lõhnas on aga peale pärmi happesuse ja kirka vee puhtuse tunda veel karameljaid noote ja ... justkui kergelt pruunistunud kirsimoosi virvet. Maitse saabub selle juures ootamatult värske ja kergena. Järelmaitses tunneb aga mekkija tuegavamaid karameljaid-vürtsisemaid vihjeid, midagi kompotjat, kirsist ja vaarikast segu. Väga rikas ja samas kerge jook!
--------
pilt siit

Avalik küsimus Eesti õlletootjatele

Gambrinuse avalik küsimus Eesti õlletootjatele - miks pole Eesti õlledel olemas aastaringselt saadaval kinkepakendeid? Sellist efektses kujunduses pappkarbikest, milles lisaks õlle(de)le oleks ka vastav klaas?

Loomulikult ei peaks seda olema igal toodetaval margil, kuid nt porteritel peaks see kindlasti olema variandina saadaval! Või miks mitte nt Saku nn linnanimeliste õllede sari + klaas. Viru gurmeeõlledel peaks see olema suisa kohustuslikult - eksklusiivsusele pretendeeriv sari vajab nooblit pakendit! AleCoq Alexander ja Tõmmu Hiid ühes karbis koos logoklaasiga ja miks mitte ka klaasialusega.Jne, jne.

Variante oleks mitmeid. Üle mõistuse kallis ei saa see lahendus olla ning ainsa spetsialiseeritud õllepoena kinnitab Gambrinus, et hea vormistuse puhul pole väike hinnalisa oluline. Turistide huvi oleks garanteeritud ja ei maksa ka kohalike õllesõprade ilumeelt alahinnata.

Vastus stiilis "milleks vaeva näha, kaup müüb niigi" pole mingi vastus. Aga vastust ootab Gambrinus kindlasti - olgu siis otse või kaude!

Õlleklubi Gambrinus ja Tartu Õllepood Nr.1 Gambrinus nimel
Karmo Tüür

N'Ice Chouffe

N'Ice Chouffe (Brasserie d'Achouffe). pdl 0,75l. alc 10.%. Liigimääratlus - Belgia kange eil.

Jõulune kujundus paneb ootama midagi vürtsist ja sooja ning selles ei tule ka pettuda. Vaht kujuneb kreemikas ja visa, püsides kirmena klaasi lõpuni. Õlle värv on häguselt soe, kuld-oranžikas. Lõhn ... see on segu värskusest, soojusest ja vürtsidest. Esmamaitses pole alkoholi soojust põrmugi tunda, keel tajub vaid leebet vürtsikust. Keksmises maitses hakkad tundma köömnelikku mõrkjust ja piparkoogilist õhetust. Järelmaitse aga hakkab sind embama kange õlle soojusega.


Mõrkjus, happesus ja magusus on parimas tasakaalus. Samas kõike seda on nii palju kokku kuhjatud ning "peeneks jahvatatud", et üksikuid maitseosakesi eraldada läheb põrgulikult raskeks. Aga egakord ei peagi ;)
---------
pilt tootja lehelt

Castel beer

Castel beer (Castel-Sakartvelo). pdl 0,33l. alc 5,6%. liigimääratlus - hele lager.

Sale läbipaistev pudelike ja napp kaelaetiket veelgi napima infoga. Pudelit vääristavad reljeefsed kirjed Castel (mis ausalt öeldes meenutavad esmapilgul väga Carlsbergi). Õlle kohta infot otsides on muuseas suur oht seda segamini ajada Aafrikas toodetava samanimelise ja üsna sarnase välimusega õllega (nii srift kui osa kujundusest on üks-ühele sarnased).


Esmane lõhnake mõjub kuidagi kummiselt (mida on varemgi sama tehase toodangu puhul olnud), hiljem asendub see veidi karmimat tõugu linnase aroomiga. Värvus - kirkalt ja kahvatult helekollane. Vahupilt tagasihoidlik.

Maitse on lager-õlle kohta pisut ootamatult jõuline, raske vesi ja toorevõitu linnaste nägu. Järelmaitses seguneb sipsuke humalat ja mõnus kerge happesus. Üldhinnang - kregelt joodav, kuid ilma eriliste emotsioonideta.
----
pilt tootja lehelt.

Auru pruulikoja toodang

Pisukeselt puhkuselt naasemise järel ootas Gambrinust tõeline üllatus - korralik kodupruulitud õlu! Sildil kiri "Auru Pruulikoda. Elus õlu, ilus elu" ja lisatud "villitud 22.07.2012. pdl 0,5l. alc 5-6%. liigimääratluselt pakuks "ürdiõlu".

Ehkki ilmselt oleks olnud mõistlik lasta rüüpel laagerduda nii paar nädalakest või koguni kuud, sai uudishimu Gambrinusest võitu:) Esimeses lõhnapahvakus, mis korgi alt paiskus, oli üllatav kogus musta sõstart, millesse hakkas hiljem segunema veidi kerget kohvirösti. Klaasis paistis lõhn hoopis teisiti - kareda vee ja süshappegaasi lõhn varjutasid muu, kuid selle hajudes tõusis ninna seesama arooniane-sõstrane happesus.

Vahu moodustumise üle ei saa kurta - tubli kahesõrmene kiht püsis minutike, enne kui hääbus kirmeks, jättes mõningaid asjakohaseid jälgi ka seintele. Õlle värv - hägune sooja helgiga oranžikaspruun.

Maitse üllatab jõuliselt ja keeruliselt - esmamulje on korralikult mõru, humalane ja kuiv. Keskmiselt kehakas jook kannab endas mitmeid mekke: veidikese linnase mahedust ja tublisti humalast kibedust, pisut karusmarjalist magusust ja sipake sõstralikku hapusust ... väga tasakaalus värk! Järelmaitse kehtestab end maitsenäsades pikaks ajaks üle keskmise jõulisusega ... pisut kodukaljalik, kuid samas kuivhumalane.

Minu küsimus tundmatule õllepruulile - mis humalaid kasutasid ja kas lisasid neid kahes järgus (alguses ja lõpus)? Ja mõistagi südamlik tänu hea maitse-elamuse eest. Vat sellist kraami peaks poes olema!

Dogma

Dogma (Brewdog). pdl maht ... tsiteerin "1 Pint, 6,4 Fluid Ounces".alc 7,8%. liigimääratlus - vürtsõlu.

Eripärase suurusega pudel ja kummalis-sugereeriv sildikujundus (erk roosaka varjundiga punane purpur-mustal toonil) panevad ootama midagi erilist. Kirje esisildil, mille kohaselt õlle valmistamisel on kasutatud mett, koolapähkleid, mooniseemneid ja guaraanat, sunnib lausa kukalt sügama - kas suudate isegi ette kujutada, mida see kõik kokku võib tähendada õlle maitsele?


Koorega-kohvi-pruun vaht kahiseb paljutähenduslikult, haakides end venivalt seintele. Rüüpe värv kumab vastu valgust koolapruunina, längus kiirte all mõjub aga suisa sünkjaspruuni sügisööna, milles veikleb laagritule kuma.

Lõhnapilv matab alguses lausa hinge - nii võõrapärane, džunglilik ja ... erutav on see! Kakaoubade ja röstkohvi lõhn seguneb millegi tundmatu ja magusaga. Maitse sõidab su keelel ja meelel mitmekorruselise tõllana. Alguses kappavad kirbekohvised hobused, siis tuleb magusakas ruskekuldne tõld ise ja lõpus jäävad maitsenäsadesse kõlisema sinna kukkunud kuldsed vütrsiterakesed.

Mnjah, taaskord tuleb tõded, et need šoti poisid pole normaalsed. Ja see pole õlu. Vähemalt mitte "normaalses", laagerlikus või isegi eililikus mõttes. Seesinane ollus täidab edukalt õilsa šerry aseainet härrasrahva õhtunapsina. Kuid sama edukalt sobib ta soojendama vana räbaldunud meremehe konte sadamatrahteris.
--------
pilt siit

HopWired IPA

HopWired IPA (8 Wired Brewing). pdl 0,5l. alc 7,3%. liigimääratlus kas siis lihtsalt IPA või Ameerika topelt-IPA (kuigi viimane on ilmselt ülepingutatud).

See Uus-Meremaa õlu on muljetavaldavalt hea stiilinäide korralikust inglise-ameerika koolkonna humalavirdest. Lihtsakoelises pudelis ja kõhetu tumerohelise sildiga väga korralik IPA. Korralik vahuloome, mis jätab ka seintele seisusekohased randid. Rüüpe värv puhaskuldne. 

Lõhn ... ohh see on mõnus ... see mõruduse staadium, mis kasvab üle juba magushapuks kõdituseks. Männiokas ja dattel, papaia ja sidrunhein. Maitse alustab tumeda mõruduse paraadiga üle su keele peatänava, lõpetades mürtsuva mõrkjashapu suure pasunaga. Tantsutüdrukuiks keerlevad keele allosas (mis lager-õllede puhul puhkab) mõrkja ja magusa segused pisted. Jummmmmmm :)

-----------

pilt tootja lehelt

Raid Beer

Raid Beer (To Øl). pdl 0,33 l. alc 5,2%. liigimääratlus ... ohhh jahhh ... no oska sa nüüd siis aru saada. üks portaal pakub talle nimeks Premium Lager, teine jälle Tšehhi pilsner. Nojah, eks mingi loogika siin ju on - pilsner on lager-tüübi alaliik ja humalast pilsnerit võib tšehhidele iseloomulikuks pidada tõesti. Aga minu tagasihoidliku hinnangu kohaselt on maitse ja lõhna järgi tegu siiski IPA'ga, kuigi ilmselt põhjakäärituse tõttu teda nii nimetada eiliks ju ei saa. Keeruline värk ;)

Välimus on sellele väikesele taani pruulikojale omane ... ehk ei mingi. Täpiline, noh!. Aga see-eest tagasilt paneb muhelema. Eelkõige imepisikeses kirjas lisatud lauseke: "sometimes when you're drunk you can see better"


Vaht loob selle rüüpel huvitav - tugggev algus muundub suuremulliliseks kirmeks. Värvus - taaskord eilikult punakaskollane. Lõhn - nagu juba öeldud, IPA'lik, tugevalt humalane ja ananassine. Esmamaitse raksatab geribikoorese mõrudusega, mis aga tasapisi taandudes jätab suhu pilsnerile omase kerge värskuse.
------
pilt siit

Franziskaner Weissbier kolmik

Gambrinus teeb ebatavalise liigutuse - kirjeldab kolme õlut korraga. Õigustuseks - nad on nii sarnased ja samas piisavalt erinevad, et sel moel saab anda parima ülevaate
----------------

Franziskaner Weissbier Kristallklar (Spaten-Franziskaner-Bräu). pdl 0,5l. alc 5,0%. liigimääratlus: German Kristallweizen.


Konservatiivne ja elegantne kujundus. Kaunis kahesõrmene vahumüts taandub umbes poole minutiga kirmeks. Õlle värv lahjakollane ja nagu nimigi ütleb - kristallselge.

Esmalõhn teravalt happeiline, tasapisi muutub see leebemaks ning üleküpsenud banaanilisemaks. Maitses tasakaalus happe ja magusad noodid, kuid joogi üldmulje jääb kõhnake. Järelmaitses tunned tsitruselisi noote ja kerget nisu mahedust.
-------------
Franziskaner Hefe-Weissbier Naturtrüb. pdl 0,5l. alc 5,0%. Liigimäätatlus - German Hefeweizen.

Vahu üle ei saa jällegi kurta - vähemalt tekkimise osas on tegu kauni pildiga. Värv kuldne ja mõõdukalt udune.

Lõhnapilt seekord tunduvalt küpsem ja vaoshoitum, puuviljalik aroom seguneb linnaste õilsa tooniga. Esmamaitses seekord saab tajuda ka kergetid humalanoote, misjärel hakkavad ilmuma poolnisuõllele omased pehmed ja maitseküllased paitused keelelaele. Järelmaitses sügisõunad, õietolm ja suir. Meeldiv ja mahe, samas väga värskendav.
--------------

Franziskaner Hefe-Weisse Dunkel. pdl 0,5l. alc 5,0%. liigimääratlus Dunkelweizen.

Vaht sellel õllel üsna nõrguke - kergelt hallika tooniga sõrmepaksune kiht küll tekib, kuid kaob kiiremalt kui eelnevatel vendadel. Värvus ... hmmm ... määrdunudpruun?

Lõhn kasinlalt innaseline. Maitse kargevõitu, kuidagi karastusjoogilik, järelmaitses tunned süsihappegaasiküllase üldtooni sees ka humala ja ploomi noote. Kindlasti kõige tihkema olekuga, kuid eelmistest kentsakalt erinev - karge ja ergutav, kuid samas ootuspärasest nisuõllest üpris kaugele jääv rüübe.

---------
pildid tootja lehelt

Cuvée des Trolls

Järelmaitse mõjub üsna tasakaalukalt, kuid mitte liiga innnustavalt.

Omapärase, mängulise stiiliga silt ja kopsakas veinilik pudel. Korralik tihe vahukiht. Õlle värvus helekuldne ja udune, korraliku elusa õlle nägu. Lõhn üllatavalt kuiv ja happeline, lambicu toonidega, kuigi seda ta pole. Maitse kergelt humalane, greibise hapuka alatooniga ... üldmaitse jääb aga kuidagi tolmune ja kopitanud.


Vaadates, kui erinevaid hindeid on see õlu saanud (49 ja 80), võib oletada, et tegu ongi ebaühtluse tasemega tootjaga.
 -----------
pilt siit

Double Simcoe IPA

Double Simcoe IPA (Weyerbacher Brewing Co.). pdl 0,33l? (esimest korda näeb Gambrinus pudelit, millel on mahuühikuna ära toodud ainult "12 oz" ning välditud liitermõõdustikku - mis siis ikka, plusspunkt julguse eest!). alc 9,0%. liigimääratlus topelt-IPA või koguni American Imperial IPA ehk siis eriti humalane IPA.

Välimus on sel tootel veider - tume pudel, tumelilla kork ja tumerohelistes toonides ebamäärase kujundusega silt panevad ebalema - kas on tegu disainiäpradusega või taotlusliku raskemeelsusega? :) Samas väide, et õllepruulid on kasutanud ainult ühte, suhteliselt hiljuti aretatud, kuid mõjusat Simcoe humalasorti ... see paneb aimama midagi erilist.

Vahupilt tuleb esile äärmiselt mõkukas - kolm sõrme ja tugev kui ehitusvaht. Õlle värv õitseb sügava ja sooja oranzhika merevaiguse tooniga. 

Lõhn .... ooooooo see lõhn ... see tallab tubakaste kirsadega su sõõrmeis. Humalafriigi süljenäärmed hakkavad ootusärevuses nõrguma ja raske on edasi kirjutada ;) Kergelt tolmuse ja koirohuse pööningu aroom. Esmamaitse mõjub ootamatult mahedalt, kuid see pehmus taanub kohe sügavalt humalase, geibise ja männiokkase täislaksu ees. Järelmaitse paitab raske ja mõjusa survega kogu suud, avades keele tagumistes nurkades need chakrad, mis tavaliselt Lumivalgukese und puhkavad ... kuid nüüd on print Humal ise kohal!!!

 -----------

pilt võetud siit

Delirium Tremens

Delirium Tremens (Brouwerij Huyghe). pdl 0,33l. alc 8,5%. liigimääratlus: Belgia kahvatu kange eil.

Märkimisväärne pudelikujundus (justkui keraamiliseks maalitud klaaspudel), sildindus (roosa elevant kui ingliskeelses maailmas ülejoomise tunnus) ja nimetus - kõik see kokku tõmbab tähelepanu ja kergitab ootusi. Teadmine, et seesinane jook on saanud 2008 ja 2011 aastail "parima õlle" tiitli (mida iganes see ka ei tähendaks), kütab ainult hagu juurde.

Vaht kerkib õllel märkimisväärne - kolme sõrme jagu - kuid kahaneb jõudsalt. Rüüpe värv on kahkjas, heledate õlgede karva. Lõhn õllatab terava magususega, milles domineerivad kuivatatud viigimarjad ja pärm. Maitse pole aga pooltki nii magus, pigem on esmamulje isegi kirbe, mõrkjas ... andes taandudes kohta sirdunikoorele ja oblikale. Järelmaitses jääb kogu keele perimeeter kergelt piiksuma alkoholist ja vürtsidest. Väga jõuline ja mitmekihiline õlu ... ehkki liigne tajutav kangus lämmatab nooblimad noodid.

----------
pilt siit