Self Righteous Black IPA (
Stone Brewing, US) pdl 0,33 l. alc 8,7 % Ratebeeri liigimääratlus: "black IPA" ja hinnang 100 punkti!!!
Tootjainfo: "We’re brewers whose substantial mettle and idiomatic approach to brewing allows us to consistently create works of art such as this justifiably self righteous ale. Its bitterness hits our sweet spot. Its blackness lightens our hearts. Its liquid dichotomy pulls it all together in this sublimely sacrosanct ale. Yes, we damn well know our stuff here at Stone, and it would be irresponsible of us not to acknowledge how remarkable this heavenly creation of ours is. Thus the name we are compelled to give it ... Stone Sublimely Self Righteous Ale ... serves as a reminder of just how good we are, in both liquid and verbal form. We re certainly not perfect. Too often, we allow our modesty to get the best of us as we re simply not inclined towards senseless braggadocio. When youre good, youre good. And when you do something great, the least you can do is acknowledge it. Others benefit from knowing. In this case, we find that we are compelled to point out how amazing this beer is that we rightly call the Stone Sublimely Self Righteous Ale.
First brewed in 2007 as Stone 11th Anniversary Ale, this beer was an instant hit. With us. Other folks with great taste loved it too, but we were focused on how much we liked it, and we felt it was truly sublime. That euphoria didnt last long though, as it was soon replaced with the grim reality that when we sold out of it there wouldnt be any more. For Us. And that was simply unacceptable. So, we are now blessing ourselves, and you the enlightened, with this beer on a full time basis.. Thusly, you may now revel in your own self righteousness as you see fit with this glorious example of ours. You are genuinely welcome, as it is our pleasure.
IBU 90"
No säherdust ülevoolavata ja silamtorkavalt reljeefset enesekiitust pole Gambrinus enne lugenud ... aga eks üldiselt ole Stone poisid ka kiitust väärt. Noh kaeme perra.
Väike lihtne pudel, klaasile trükitud silt. Hallikaspruun sõrmepaksune vahukiht on püsiv ja tugevalt klaasiseintele haakuv. Õlle värvus - kirkalt sügavikupunane.
Aroom on omamoodi põrutav. Ei ta ei hüppa klaasist sulle ninna kinni, ta isegi ei mata su meeli ... aga ta köidab ja võlub oma mitmepalgelisusega. Ürdine ja lagritsane, karameljas ja nelgine. Pisut aniisi ja rohkelt valget pipart. See on kui vana apteek, mis on läbi imbunud aastasadade aurudest ja proviisorite pisut švipsis targutustest.
Esmamekk ... hmmm. Raske ja veidi veniv. Magusmõrkjas ja kergelt koirohune. Põnev ja hariv. Keskmaitse ... VAUUU ... oikurja ja kuutõbise kukerpalle! Ohsapoiss KUI humalaküllane ja keelekonti murdev see tökatjas ja kirbelt ravimlik rüübe on. Massiivselt kuusevaigune ja kadakane ning kasepungade kleepjasmõrkjas kah veel!
Lõppmaitse. Kiiiu-viiiiu ... nii umbes kisab selle kiriabimasina sireen, mis mööda mekutaja keelt ringi kimab, üritades päästa kuhtuvaid maitsenäsakesi. Tihkelt karameljas foon üritab lootusetult päästa, tehes katset oma magususega mõrvarlikku mõrkjust tasakaalustada, aga mis liig see liig. Teerulline magushapukas mahlapress jääb samuti jänni.
Järelmekk. Jeerumvaarum. Minu vaene keel. See on hukas. Ilm on hukas. Metsatukas. Kõrvetatud männikäbidest ehitatud onnis elab metsavana, kes sööb ainult kanarbikku ja joob põdrasamblateed. ÕÕÕ. Ma ei tea mida öelda. See Stone pruulikoda on saadanast. Ja saadan on teadupärast ingel. See veider ingel. Ja see on üks veidramast veidram friigiõlu. Või noh, mis tas ikka veidrat, lihtsalt must topeltIPA kuunedas astmes.
Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-MÕRU-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-MÕRU KOLOSSAALNE MEGARÜÜBE! See on umbes sama kui võta hõbehäälne harf ning panna sellele külge staadionisuurune võimendus ning vaadata siis, et kas sa ikka naudid seda ingellikku kõla, mis on korraga omandanud saatanlikud mõõtmed?!? Klaas vett ja pisut puhkust palun siia kõrvale. Gambrinus läheb ära. Kuhugi vasakule. Teed valimata.
---------------
pilt isetehtud