Siberian Table Beer

Siberian Table Beer (Bevog, Austria). prk 0,33 l. alc 11,3 %vol Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang on 85 punkti

Tootjainfo: "Russian Imperial Stout"

Väike lihtne pudel, sildil kaks luukõhna isendit joovad väljas õlut, ehkki kraadiklaas maja seinal näitab nii umbes miinus 45. Aga üldiselt on Bevogi "Who cares" seeria sildikujundus üsna eemaltõukav. Halb näide sellest, kuidas omanäolisuse taotlus võib üle pingutades viia vastupidise efektini - liiga kirju ja tarbetult originaalitsev.

Tumepruun vaht täidab kolmandiku klaasist ja on väga püsiv. Õlle värvus - läbitungimatu must. Aroom on tume ja pehme ... nagu vana nahktugitool, kuhu sa vajud nii mugavalt sisse, et niipea ennast püsti vinnata ei viitsi.

Esmamekk on raske, lausa vägagi raske. Hapukas kohvi ja mõrkjas šokolaad teevad keeleotsale pesa ja kudrutavad seal. Keskmaitses ilmub pesasse kuivatatud ploomi kujuline muna, mis näeb välja, lõhnab ja maitseb täpselt nii nagu paistab - ehe poolkuiv must ploom, millele on peale raputatud mõrušokolaadi tolmu. 

Lõppmaitse on hapukas-mõrkjas, mõnusaimal moel šokolaadine ... justkui keelele oleks sattunud veini ja šokolaadi sees leotatud kohviuba. Ja see kohviuba on seestpoolt täidetud rosinate ja kuivatatud kirssidega. Vaat see oleks üks väärt ampsuke, kas pole? 

Järelmekk mõjub nagu šokohooliku unistus. Kirsišokolaad ploomi- ja mustikatükkidega. Šokolaadiliköörist tehtud tarretidega täidetud šokolaadikomm. Mõrkjas-hapukas šokolaadikomm, mitte mingi magus plönn!

Raske-raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka-magusakas-hapukas-mõrkja paletiga ÜBERTASANDI rüübe! Šokohooliku kleepjas-märg unistus. Sobilik dessertõlleks ... mitte magususe, vaid täidluse ja külluse mõttes. 

---

pilt isetehtud

Mango Chili Gose

Mango Chili Gose (Cool Head, Soome) prk 0,33 l. alc 4,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Grodziskie/Gose/Lichtenhainer" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Sour ale inspired by the Mexican snack - fresh mango with chili and lime - this beer is full of mango sweetness complimented with some spicy chili, lactic sourness and a touch of salt. Pairs nice with Carnitas tacos!"

Väike purk, sildil pruulikoja tunnus-kräsupea tšillikaunade vahel. Vähene valge vaht on hõre ja kaob hetkega. Õlle värvus - uduselt kollane. Aroomis on väga ehe toores tšilli koos mango ... õigemini mangomehu laadse magususega. 

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas ... ja vist ka õõõõige pisut vürtsikas. Keskmaitses tuleb mango üsna ehedalt esile, ainult et mitte üldse mehulikul, vaid pigem üsna vesisel moel. Lõppmaitses hakkab üles kruvima ka tšilli, liitudes senise mahlase magus-hapuga väga kenasti. Järelmekk on õrnalt soolakas ja õhetab juba üsna kenasti, tšilli mõikab ausalt ja ehedalt, pragisedes kenasti keelekülgedes ja õhetades kurgulaes ... isegi keeleots võbeleb mõnusalt kaasa. 

Väga kerge kehaga, alakarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-vürtsikas-magusakas-soolakas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga vastuoluline rüübe. Mõtte kui sellise eest - mango ja tšilli kokku panna hapukas-soolaka gosega - überhea idee! Teostus longab aga kahte jalga - karbo on sisuliselt olematu ning gose võtmetegelast ehk soola aja kasvõi noaotsaga taga. Aga põnev ja proovimisvääriline on see kraam otse ilmtingimata!

---

pilt isetehtud

Raspberry Lemon Basil Berliner Weisse

Raspberry Lemon Basil Berliner Weisse (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,0 %vol. Liigimääratlus on tootenimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Vähene roosaka varjundiga vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - uduselt tuhmoranž. Aroom ... mõnusalt mahlane, seda küll. Vaarikas on olemas, sidruni leiab ka üles, aga vaata basiilikut ei oska tunda. Huvitav, see taimeke omab ju küll üsna intensiivset aroomijälge?

Esmamekk on kerge kehaga ja hapu. Keskmaitses domineerib sidruni hapukas pool, liitudes berliner weisse enda hapuka põhjaga. Lõpmaitses aimdub ka vaarika mahlast magusakas-hapukat värskust, segamini mõrkjusega, mis võib tulla sidrunikoorest? Järelmekk ... noh siin ju oleks nagu mingit eeterlikku ürdist vaigusust tunda, aga basiilikuks ei oskaks seda ilma pika veenmiseta küll pidada.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga nii ja naa rüübe. Ülimalt kerge ja samas mõnusalt mahlase oleku eest võiks ju vägagi kiita, kuid berliiner koos sidruniga läheb tiba ülevõlli hapuks ... ja kuhu jäi basiilik?
---
pilt isetehtud

Käsitöölise õlu

Käsitöölise õlu (Pühajõe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Old Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Tütrigel om näputüü, poissõl innembi peiuvõtmisõ asi!"

Väike lihtne pudel, sildil salli kuduv mees ja puid lõhkuv naine. Vähene kollakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt pihlapunane. 

Aroom. Hmm, siin ikka kohe on mida nuusutada! Karamelline ja magusakas, pihlakane ja mõrkjas, veidi kõrbema läinud õunamoos ja tihkeks keedetud tikrikopott. Muskaat, nelk ja rosinad. Kuivatatud õunad ja kaneel. Jeesusmariia, siin on terve maitseainete riiul kokku saanud! Natukese küünelakki leidub selles riiulis kah, kuid see ... see kuidagi sobib siia!

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja rosinaselt magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub suisa kisseljaks, rosinakisselli on visatud ka kuivatatud pirne ja virsikuid, nelki ja kuivatatud apelsinikoort. 

Lõppmaitse ... uhhh, see on ikka kohe väga atsakas kraam. Eino muidugi, seda oligi arvata - sildil ju kohe kirjas, et rukis on mängus! Rosinatega leivasupp! Täpipealt selline nagu vanaema ikka tegi :) Järelmekk tõmbab silmad kissi, vaatab pimedasse aknasse ja hakkab krokodill Gena vagunilaulu ümisema. 

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Ülevõllikas. Oi sellest õllest ei saa kindlasti masside lemmikuid. Aga võtta selline stiil nagu "old ale" ja keerata sellele vint peale, kasutades rukist ... see on üks munadega tegu! Ja vanale Gambrinusele munadega õlled meeldivad! Rosinatega leivasupp õlle asemel, see on vahva!!!

---

pilt isetehtud

Kollane Lumi

Kollane Lumi (Juhus / Lille, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnangut veel pole.

Tootjainfo: "Värskendav hapu õlu, kuhu on lisatud meeletu kogus sidruneid ja kaerahelbeid."

Väike lihtne pudel, helekollasel sildil valged kirjad. Nommma'itea ... fantaasiavaesed õllenimed on üks äärmus, hea maitse piiri ületavad, poisikeselikult tembutavad nimed aga teine. No kujutage ette, kuidas te seda jooki pakuks väärikamale daamile või härrale?

Pea olematu valge vahukiht kaob koheselt. Õlle värvus - kirkalt helekollane. Aroom ... ooo ... see on tõeliselt meeldiv! Sidruni-karamellkommid ... või siis vanaema poolt tehtud kodune limonaad, päris sidrunitest ja sidrunikoorega nagu mõiste "lemonade" seda ettegi näeb!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub veidi kreemikamaks - vot mida ikka annavad kaerahelbed - ja magusapoolsemaks, meenutades sidrunimahlaga immutatud biskviiti. Lõppmaitses pakuks juba sidrunheina, selline mõnus mõrkjas-hapukas ja übervärske mahlasus loksub keelel. Järelmekk jääb üsna samale lainele ... kuid noh see on üks meeldiv laine!

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Vana Gambrinus annab maitsetu nime andeks, sest õlle enda maitse on oivaline!

---

pilt isetehtud

Vunts Vahuseks

Vunts Vahuseks (Õllevõlur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0%vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dortmunder/Helles" ja hinnang pole välja kujunenud.

Tootjainfo: ""Vunts Vahuseks" on loodud koostöös Parduri parimate meistritega ja peegeldab loojate mehist natuuri. Hoolikalt valitud linnased, Nõmme puhas joogivesi, pisut pruulikoja poolt kasvatatud aroomihumalaid ning rõõmus pärm on loonud sügise sügavkuldset värvi heleda lager tüüpi õlle- Vunts vahuseks !"

Väike lihtne pudel, retrohõngusel sildil vahva vunts :) Kollaka varjundiga vaht täidab kolmandiku klaasist, püsides mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt punakas-kuldne. Aroom on õrnalt mõrkjas-magusakas, linnaseline, heinase ja karamelja noodikesega. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses muutub karamelline magusapoolne toon veidi tugevamaks, kuid mõrkjas põhijoon hoiab asja ontlikult sirgeselgse. Lõppmaitses mängleb keelekülgedel korraks hapukamat marjast nüanssi, kuid see peitub nagu põgus muie vuntsidesse. Järelmekk on taas mõrkjas-magusakas, elegantse vürtsika puudutusega nagu uuri kuldkett vestitaskus.

Keskmisest nõks kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe! Elegantne ja väärikas jook, ilma mingi udupeene tembutuseta. 

---

pilt isetehtud

Infectious Groove

Infectious Groove (O'so, USA) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse" ja hinnang on 71 punkti.

Tootjainfo: "Extremely pale yellow in color, Infectious Groove is everything your customers loved about our Berliner Weisse with a bit more bang for their buck. Refreshingly tart acidity would be an understatement, and a light mouthfeel that finishes dry, begging you to drink more greets you at the end of every sip. This is the first sour commercially available year round in Wisconsin at standard pricing."

Väike lihtne pudel, tehnitsistlik-suurlinlik sildikujundus. Vähene erkvalge vahukiht kaob kiirelt ja jäägitult. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on stiilile ebaomaselt mitte hapukas, vaid magus ... noh olgu, mingi õrnake hapukas vine seal kuskil taga aimdub.

Esmamekk on kerge kehaga ja lõhnale risti vastupidiselt tugevalt ja monokroomselt hapu. Keskmaitse toob sellesse, lausa askorbiinhappelisse värskusesse väääähese magusaka noodi, justkui oleks suu täis noid kollaseid C-vitamiini dražeesid mida kõik lapsepõlves armastasid. Lõpp on kuiv, lausa superkuiv, keelt parkiv suutaju paneb oletama midagi mõrkjat, kuid see võib olla puhas meelepett. Järelmekk on jätkuvalt ja ühetaktiliselt hapu, kuid supppper-mupper-puppper värske, kirgas ja suisa erksusest helendav.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud paletiga hapu-magusakas-hapu-mõrkjas-hapu Ülevõllikas! Klassikalistest berliineritest teisedimensiooniliselt hapum. Monokroomselt hapu. Aga meeldiv :)

---

pilt isetehtud

Jõuluöö (2017)

Jõuluöö 2017 (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Porter" ja hinnang 99 punkti!!!

Tootjainfo: "A silky smooth chocolate-vanilla oak aged Imperial Porter brewed for the winter nights.
Aged on cacao nibs, fresh vanilla pods, and French oak for a heady chocolate dessert character with a luscious vanilla taste and aroma."

Eelmise aasta kirjelduse leiab siit.

Võrreldes tolle versiooniga on (vähemalt antud konkreetsel pudelitäiel) kaks erisust.

Aroomis on kummaline märja vineeri ja keedetud liha lõhn, mis alguses kohe lausa häirib, kuid aja jooksul õnneks väheneb.

Maitses puudub eelmises versioonis kirjeldatud kirsi-kreegi veinine poole, samas on aga lonks veidi kehakam ja pähklisem.

Nojah, vägagi hea kraam on see ikkagi, kuid - nii nagu eelmiselgi korral, tuleb tõdeda, et see õlu ei jää meelde.
---
pilt isetehtud

Udres-Kudres

Udres-Kudres (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,6 %vol. Liigimääratlus: ingveriõlu.

Tootjainfo: "Koostis: linnased (pale, carapils), sidrun, mesi, humal (Kazbek, Willamette), pärm (Safale US-05)"

Umm ... kas see on nüüd näpukas, ja koostises kirjutati ingveri asemel sidrun?

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht kaob kiirelt kohinal. Õlle värvus - häguselt kollane. Aroomis on juba eemalt tunda kuivatatud ingveri magus-vürtsikat lõhna, lähemalt nuuskides tunneb ka mee noote.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub veidi magusamaks, kuid ühtlasi ka kuivemaks ning ingveri õhetus asub oma kohale. Lõppmaitses võistlevad üsna tugev mõrkjus, mis üldiselt pole ingveri-õlledele omane ... kuid ausalt öeldes sobib siia ... ja mõõdukas magusus, lisandub ka mahlane hapukas noot ja kõik kokku saab oivaliselt taskaalu. Järelmekk õhetab korralikult ingveri järgi.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA HEA tasandi rüübe! Veidi ebatavaliselt humalane ja kuivavõitu ingveriõllede kohta, kuid ausalt öeldes selline kerge ja mahlane-karge segu sobib selle vürts-juurekesega väga kenasti.
---
pilt isetehtud

CocoBänger

CocoBänger (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 99 punkti!!!

Tootjainfo: "Coconut Imperial Stout"

Väike lihtne pudel, sildikujundus haigutama-ajavalt igav. Murjanmust vaht teisaneb aegamisi põlevkivi-pruuniks ja püsib kaunist kauakesti. Õlle värvus ... eino mis te nüüd tõsiselt ootate, et seda peaks välja ütlema?

Aroom. Kord ennemuistsel ajal elas kohvisaarel üks šokolaad, kes oli üsna üksik. Kuid siis uhtus meri randa kookose ja šokolaad praadis ta ära. Siin saigi muinasjutt läbi.

Esmamekk. Kohvi-asfalt. Kohvitõrv. Bitter-tõrv. Marumõnusmõrumagus šokolaad. 

Keskmaitse. Mumba-bumba. Terve šokolaadi-suguharu kes ajab taga kookose-karja. Kohvilikööris praetud kookos. Raisk need pärismaalased ikka teavad mida saagiga teha.

Lõppmaitse. Mustanahaline murjam mustavas öös, näkku tõmmatud söetriibud ja käes šokolaadi sisse kastetud oda. Võiks ju talle õpetada maaharimist ja pangapidamist ja kinnisvara-mehkendamist ... aga milleks teda õnnetuks muuta?

Järelmekk. Sõnad tömpuvad, sõrmed peatuvad, keel pluterdab. Kohvimürgitus 80 tasemel. Katsu sa juua terve kookosetäis külma šokolaadi, kuidas tunne on, ma küsin, mh-ah? Novat!

Geniaalne. Lihtsalt geniaalne. Kuidas on võimalik midagi säänset obskuurselt obstsöösset kokku keeta? Ei, vana Gambrinus ei tea mida see tähendab. Aga ta ei tea palju asju. Näiteks et kas see jook siin peaks õlu olema vä?

---

pilt isetehtud

Elueliksiir

Elueliksiir (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Liigimääratlus: apelsini ja kaneeliga mõdu

Tootjainfo: "Koostis: mesi, vesi, apelsinid, kaneel, muskaatpähkel, pärm (Laluin QA23)"

Väike lihte pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine kahvatu vahukiht on hõre ja kaob kiirelt. Joogi värvus - kirkalt kahvatult valkjaskollane, ohtra kuid hõreda hõljumiga. Aroom on lustlikult vürtsikas- lubatud apelsin ja vürtsid on kõik kenasti olemas, astudes üksteisega veidi tõugeldes koos lavale, kuid jäävad siiski selgesti eristuvateks.

Esmamekk on vastupidi magus-vürtsikale aroomile üsna tugevalt hapukas, muskaatpähkel istutab end keelotsale ja ütleb et tema siit enam ära ei lähe. Keskmaitses üritab nelk muskaadist mööda trügida, kuid see eriti ei õnnestu, kuid apesinikoorene mõrkjus mõjub asja mõnusalt tasakaalustavalt. Lõppmaitses võistlevad mõrkjus ja magusus mõjuvõimu eest, võidab aga muskaatpähkli suudkuivatav vürtsikas eeterlikkus. Järelmaitses teeb muskaat juba täiesti laastavat tööd, mattes sisuliselt kõik maitsed enda alla.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kõrb-kuiva paletiga, hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga Friigikas. Mitte just positiivses mõttes friigikas, sest muskaat laastab kogu maitsepildi nagu tuumatalv, kuid ülevõlli maitselaksu ei saa ju teisiti nimetada kui "friigikas"
---
pilt isetehtud

Surette Provision Saison

Surette Provision Saison (Crooked Stave, USA) pdl 0,375 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnag 98 punkti.

Tootjainfo: "Brewed with traditional harvest grains. Surette is a provision Saison with a tart and vinous character from extended barrel aging."

Keskmist kasvu, vormika kaelaga pudel, sildil ameerikalik külamaastik. Vähene erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - häguselt kollane. Aroom on väga meeldivalt puuviljaselt-marjaselt magus, meenutades kodust tikrikompotti. Aegamisi kerib klaasis hoogu ka stiilile omane hapukas vürtsikus.

Esmamekk on magusa lõhna vastandine kilkavalt hapu, keskmise kehaga ja supermahlane. Keskmaitse muutub toonikese veelgi hapukamaks, vürtsikas sädelus paneb keeleküljed särisema ja süljenäärmed lahinal tööle. Järelmekk muutub kuivaks, keelepära pargib puidune tuhm mõrkjas-hapu.  Järelmekk on vürtsikas, kuiv, hapukas, vaikselt elektriliinidena su pea kohal undav ning augustikuise pärastlõunase põlluvahelise teena hapuka mahlase allika juurde suunduv.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Saisonist astub see tegelane küll kuus-pool sammu "pale sour" poolele, mahemagus lõhn ja kilkav-hapu maitse ei haaku omavahel üleüldse ... aga kokku saab tulemus otsatult värskendav.

---

pilt isetehtud

Muinasmaa

Muinasmaa (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Liigimääratlus: leedrimarja ja -õie mõdu.

Tootjainfo: "Koostis: mesi, vesi, musta leedri marjad, leedriõied, sidrun, pärm (Mangroue Jack's MO2)

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kork lendab ilge litakaga pealt, lillakas-roosa vahujuga lendab ... noh õnneks mitte kõrge kaarega ja seinale, vaid väikese kaarega ja klaasi, aga ikkagi. Klaasis endas ei püsi see vahukiht aga mitte üks põrm. Joogi värvus - oikreebus - üleloomulikult punane!

Aroom. Ravimikapp. Vanaema ravimikapp, kus on Vietnami salvi ja köhakomme ja joodi ja Vishnievski salvi ja kurat-teab-mida-veel :)

Esmamekk. Magus-veider-hea-kummaline-torkiv.

Keskmaitse. Aroonia? Või siis ikkagi leeder? Valge pipar ja kardemon.

Lõppmaitse. Krooks. Jummmmmmel kui karbot täis see jook on! Karbot ja lillasid tikreid ja veini-viinamarju.

Järelmekk. Lagritsa-piparmünt ja aniisiviin ja palderjan ja aniisi-viigimarjad ja krooks.

Friiiiigikas. Oijummmmel ja lāčplēsis ja sarviline mõdusaatan. Midagi on selles joogis väga hästi halvasti läinud. Ma pole kindel, et mõdulane (kuidas nimetada mõdukeetjat?) seda jooki just sihandseks disainis, kuid tulemus on lustlikult ja täiuslikult ebardlik ja armas! Jebedijeee. Kui hea meister suudaks seda asja taastoota (tõsi küll vähema karboga paluks), oleks pool kuningriiki talle vääriline palk!
---
pilt isetehtud

Good Harbor Golden

Good Harbor Golden (Leelanau, USA) pdl 0,375 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Bière de Garde - Top 50" ja hinnang on 98 punkti!!

Tootjainfo: "The traditional bière de garde was a hearty solid beer that was fit for storing to use as compensation to farmhands instead of gold. After a long day in the Leelanau sun we would rather get paid in this beer than gold. Good Harbor Golden celebrates its magnificent appeal as a stoic, solid, quiet-type ale. Because the beer spends so long in the oak it won’t be ready for the public until sometime in May."

Keskmist kasvu kurvilise kaelaga pudel, sildil merre uppuv päikeseloojang. Vähene erkvalge vahukiht püsib kirmena päris kaua. Õlle värvus - kirkalt kollane. 

Aroom ... oooo ... see on ülla saisoni ja maalähedase lambicu segu! Magusakas, puuviljane, päikeseline, vähese äädika ja komposteeruvarte õunte lisandiga. 

Esmamekk on kuiv, hapu ja veidi keeleotsa parkiv. Keskmaitses tuleb küll veidi nähtavale magusakas-vürtsikas saisonilik lustakus, kuid see konkureerib üsna edutult hapu, vürtsika ja kuiva paradiisiõunaga omas mahlas. Lõppmaitses pahvatab suus korraga kaks eraldiseisvat tooni: kuiv-parkiv tammine toekus ja pehme vaniljene muhedus. Järelmaitses seguneb kõik see millekski üsna erakordseks ... hapu-saison ja pikalt tammevaati näinud magus-lambic. Jah ma tean, et kõik peaks vastupidi olema ... aga see siin ongi susser-vusser kummaline ja jubemõnus tembutus!

Vana Gambrinus on veidi heitunud ... siin klaasis on kõike ja korraga ja liiga parasjagu palju. Saison, biere de garden, lambic, farmhouse ... kõike oleks ja on ja tuleks ja läheks. MEGA värk!

---

pilt isetehtud

Nümf

Nümf (Kolk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Witbier" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Strawberry & Lime Witbier"

Väike lihtne pudel, valgel sildil punased maasikad ja rohelised laimid ... väga hea vaheldus senistele plank-valgetele siltidele. Vähene erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tuhmkuldne. Aroom on magus, laimi hapukas toon on küll tunda, kuid vaoshoitud, maasikat ei oska eristada.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, kas ... hmmm ... ehk kuivatatud maasikate moodi veidi?Lõppmaitse lisab joogile täidlus, magus pool hakkab kuidagi kunstlikuks muutuma. Järelmaitse toob õnneks kuivemat mõrkjat laimile omast kargust, muutes lonksu taas mahlasemaks.

Keskmisest nõks kergema kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Maasikas jäi ausalt öeldes üsna tabamatuks, kui välja arvata see kummalisevõitu magusus, mis tikkus liigselt esiplaanile. Üldiselt - mahlane ja hästi joodav, kuid mitte taoline, mida ihaleks uut klaasitäit haarama. Ehk kvalifitseeruks "naistekaks"?

---

pilt isetehtud

Sumin

Sumin (Kolk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Honey Tripel
Complex, malty slightly spicy belgian style tripel with notes of honey."

Väike lihtne pudel, valgel põhjal on lõpuks ometi saanud peale mõned värvid ja neid on võimalik riiulis eristada! Vähene vahukiht kaob hetkega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroomis on tunda nii mee käärimisjärgset hapukust kui tripel-pärmi vürtsikust.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas ning õrnalt vürtsikas. Keskmaitse ... ooo ... mis annab selle ürdise kõrvaltooni? Ühest küljest on ta nagu triple ikka, magusakas-vürtsikas, kuid siia juurde tuleb ... hmmm ... pärnaõis ja kummel? Lõppmaitse läheb nüüd jub traditsioonilisemasse triplei'te suunda, vürtsikas-magusakas. Kuigi ei, jällegi tuleb ürdine, nüüd siis pisut heinane-mõrkjas noot lisaks. Järelmekk maabud aga lihtsa, kuid eheda belglasena - puuviljased noodid segamini väikese vürtsika särtsuga.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-ürdine-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. On nagu triple, aga väikese lisaga. Tõsi küll, kas see ürdine-heinane mekk nüüd teadlikult mee abil siia toodud on, või lihtsalt juhtus nii? Noh, vähemalt midagi uut ja erinevat.

---

pilt isetehtud

Merikarbi puhuja

Merikarbi puhuja (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol. Liigimääratlus: aprikoosi ja vanilli mõdu

Tootjainfo: "Koosis: mesi, vesi, aprikoos, vanillikaunad, pärm (Mangroue Jack's MO2)"

Väike lihtne pude, tehniline sildike. Vahtu ei ole. Joogi värvus - kirkalt heledapoolne kollane. Aroom on hapukas ja veidi vaniljene.

Esmamekk on keskmise kehaga ja kreemiselt vaniljene. Keskmaitse muutub hapukaks, mahlaseks, aprikoosikompoti sarnaseks. Lõppmaitse toob esile huvitavalt mõrkja noodi ... nagu oleks aprikoosikivi katki hammustanud, selline veidi parkivalt mõrkjas-pähkline noot täidab suu. Järelmekk on mõnusalt vürtsikas, suu suisa sädeleb erksalt ja elavalt, hapukas-magus mahlasus lööb lõbusalt lupsu.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Mõdu kohta on jääksuhkrud ootamatult kõrged ... või annab vanilje selle petliku magusa tunnetuse? Igatahes kurjama kergelt joodav kraam!
---
pilt isetehtud

Mr. Brown

Mr. Brown (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Brown porter" Eeee ... mida see nüüd tähendab? Et siis nagu oleks brown ale, aga pole kah?

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seekord lopsaka pruuni tukaga. Sentimeetrine pruunakaskollane vaht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tume pruunakaspunane. Aroom on esmalt magusakas ja kergelt šokolaadine, siis lööb hapukas kohvisus selle üle.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas-mage. Keskmaitse toob veidi magusamat kakaotooni juurde. Lõppmaitse on vesisevõitu, hapukas ja mage. Järelmekk kaob kiirelt, jättes vaid õrna kohvise mälestuse.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-mage-magusakas-hapuka buketiga üsna mehh rüübe. Vana Gambrinus vaatab RB's muidu üsna kriitiliste hindajate kõrgeid punkte ja ei jõua ära imestada - kas me oleme erinevaid asju maitsnud? Einoh, kui keegi küsib midagi "tumedat ja kerget", siis see on õlu neile. Aga no kohe mitttttte millegi poolest ei jää see rüübe meelde. Ehkki halb ta ju pole, aga oleks võinud rahulikult tegemata jääda.

---

pilt isetehtud

Sori Pareto 2017 (Whisky Barrel-Aged)

Sori Pareto 2017 (Whisky Barrel-Aged) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Scotch Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Pareto (Whisky BA) is a monumental wee heavy aged to perfection in Macallan whisky barrels for 12 months. Decadent caramel sweetness is cut with balanced oak and fruity whisky notes. Luscious brew suitable for slow sipping."

Väike lihtne pudel, sildil Pareto printsiipi iseloomustav jäämägi. Aga no kuulge kulla Sori rahvas ... miks paganama pärast te niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii üks-ühele sildi tegite? Kas teate, mis keskmine kunde mõtleb? "Aga ma olen seda juba saanud!" Ja jätab ostu tegemata. No kesse hakkab süvenema sildi allosas olevasse imepisikesse kirja?

Sentimeetrine kollane vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt kirsipunane. Aroom ... ooo see on hea! See on VÄGA hea! Šoti eili magus-karamelline põhi on saanud endale lisaks vaniljese viski, lisaks mõnusat marjast mahlasust. See kõik sobib omavahel kokku lihtsalt oivaliselt!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse paneb naeratama ... see vaniljene kreemine pehmus täiendab ideaalselt wee heavy kanarbikust mesist puidusust. 

Lõppmaitse puistab taskusse peotäie kuivatatud kirsse, torkab hambusse vaarikavarre, kuukab kütuseks suuuuure sõõmu pihlakaveini ja asutab end ronima kõrtsi kõrval olevale künkale, et vaadata päikeseloojangut ... aga no kus sa sellega, ilm on taas sompus, nii et võib kõrtsituppa tagasi astuda. Järelmaitse ajal on kildi alt välja paistvad karvased koivad juba kenasti laua all risti, taotakse kaarte ja möiratakse vaba mägilase naeru, rääkides järjekordset lugulaulu nendest tobedatest inglismannidest.

Mega! Seekord on Sori tabanud naelapead ja löönud selle sügavale tammevaati. Kuigi noh kesse ikka naelaga vaati rikub. Igatahes on vana Gambrinusel hirmsasti hea meel, et võrreldes portveinivaadi ludrivõitu versiooniga läks see katsetus õigesse kohta!

---

pilt isetehtud

Talvepatt

Talvepatt (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "A winter special of Patt porter. Seasoned with cocoa nibs, vanilla beans and star anise."

Väike lihtne pudel, silt üsna sarnane hariliku "Patt" omaga, ainult heledamates toonides. Pruun pöidlajämedune vaht püsib päris kenasti ja haakub ka vahujäljena klaasiseintele. Õlle värvus - tuhmilt mustjas-pruunakas. Aroomis heliseb aniis nagu kuljus šokolaadi kohal. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-mõrkjas, mõnusa hapuka alatooniga. Keskmaitse muutub veidi kergemaks, aniisi vürtsikus võtaks selle kui inglike kotkaküünte vahele ja tõstaks õhku :) Lõppmaitses mängivad ploomi, aniisinapsi, šokolaadi, vanilje ja piparkoogi noodikesed omavahel kenaimat ringmängu kuuse all. Järelmekk paneb südame heldima ja toob jõuluviisid huultele. Oh kuusepuu, sa kurinahk, miks põrandal on su okkad?

Keskmisest sibarake raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-võrtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Vanale Gambrinusele väga meeldib, et aniisiga on heldelt ümber käidud, kuigi samavõrra teab ta, et on isendeid, kes seda maitset üleüldse ei salli. Nii et love-it/hate-it rüübe. Mina laven seda :)

---

pilt isetehtud

Maks Pine

Maks Pine (Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: männi-eil

Tootjainfo: "Spruce Willys'e lähisugulane Maks Pine on männi-eil. Kuus erinevat linnast, sh Simpson's DCR, ja neli erinevat humalat, sh Wakatu, põimuvad männinektariga üheks terviklikuks rüüpeks.
IBU 32"

Väike lihte pudel, tehniline sildike. Tumekollane, lausa pruunakas vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt murelipunane. Aroom meenutab männi-õisikuid - teate neid kollaseid tutte mis noorte käbide moodustamise eel näha on. Vaigune, kanarbikune, männine, leivane ja rosinane ... mmmmmm kui mõnus segu!

Esmamekk alustab kummaliselt kerge kehaga ja mage-mõrkjalt (?) Keskmaitse maitseb niiiiiiiiiii ehedalt vaiguselt, nagu olekski lihtsalt võetud noori käbisid ja neid leotatud ... linnaseid pole siit tagant absoluutselt tunda! Lõppmaitses hakkab tasapisi midagi õllelikku selle käbitinktuuri tagant kumama, lastes aimata midagi punase eili karamellist rauamaitse taolist. Järelmekk toob lisaks hapukat nnooti, kuid ka see meenutab pigem mängu vaigust noort võrset kui õllevett :)

Ülevõllikas! No kohe kuus korda ülevõlli, kaks sammu sissepoole, kolm sammu väljapoole ja siis veel kaks korda üle võlli. Männikäbileotis, ma ütlen! Seda võik edukalt lõhnakuuskede täitevedelikuna müüa :)
---
pilt isetehtud

Struise Black Albert (revisited)

Struise Black Albert (De Struise Brouwers). pdl 0,33 l. alc 13% liigimääratlus: Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 100 punkti!!!

Vaata kogu see lugulaul sai kirja pandud juba neli aastat tagasi. Vana Gambrinus on rõõmus ja hämmeldunud ühekorraga. Enamik märksõnu, mis toona sai kirja pandud, neid panek uuesti. Ehk väikeste nüansinihetega - ja see on see rõõmus osa. Hämmeldus tuleb aga selle määratluse "ÜBERRÜÜBE" peale. Mismõttes? See kraam on siin MEGA!!! Ehk koguni GENIAALNE MEGA?

Võtke aega, mähkige end sooja pleedi ning jagage seda klaasikest kellegagi. Kasvõi kassiga. Või seinakellaga. Või raamatuga. 

Komeet

Komeet (Õllenaut, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Comet is adark, silky oatmeal stout that is rich, smooth and full of coffee flavor and aroma - enjoyable day or night!"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seekord mustal foonil ja kesk komeedisabasid. Sentimeetrine pruunakas vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - no mõistagi must-must-must. 

Aroom. KOHV. Ei. K:O:H:V! KOHVIMÄGI. Mäekohvi. Megakohvimägi. 

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse - külm kohvi, millesse on tilgutatud kohvilikööri. Lõppmaitse - kohvimarmelaad kohvikreemiga ja mõrušokolaadiga. Järelmaitse - kohvi-kohvi-kohvi.

Ülevõlli-kohvilaks. See õlu ei kõlba mõistatamiseks: "mis maitset te siit tunnete?" Seda kohvi on MEGAPALJU. Nii et siin läheb asi sirges joones lahku. Kui olete kohviinimene, siis see on VÄGA teile! Kui ei ole, siis tõmba kulmud pahaselt kipra ja möödu pudelist nagu kolleegist, kellega sa oled täna juba koridoris kohtunud.

---

pilt isetehtud

Herr Hemlig IPA 2.0

Herr Hemlig IPA 2.0 (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "As we have said before... that your first beers will always carry a special place in your heart. Herr Helmig was our first commercial non-fruit beer. First launched in 2015. We couldn't keep up with supply at the moment due to other success stories. So we are glad to re-introduce this beer, upgraded wit all our knowledge the last years into refined Herr Hemlig 2.0. We hope you will enjoy this simple, but very tasty India Pale Ale."

Väik matsakas pudel, sildil süngevõitu figuur. Sõrmepaksune erkvalge vaht püsib mõnda aega. Õlle värvus - hämuselt helekollane. Aroomis seguneb eile niidetud ja tänaseks närbuma hakanud õuemuru ja puruks-rudjutud mustsõstra lehed.

Esmamekk on kerge kehaga ja vürtsikas-magusakas ... keeleots kohe lausa sädeleb ootamatult. Keskmaitse muutub magusamaks ja hapumaks ... ja samas kuidagi uskumatult kuivaks, keelt kataks lausa nagu mingi kuiv veidi jahune kirme. Lõppmaitse jääb üsna lihtsalt magusale tasemele. Järelmekk kärutab aga üle keelepära tubli annuse mõrkjusega ja vürtsika hapuka kargusega.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja superkuiva paletiga, vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Kuiv ja mahlane, vürtsikas ja üllatav. West-coast IPA ja Vermont IPA vahepealne üllataja, mida tasub kindlasti järele proovida!

---

pilt isetehtud

SuperSonic

SuperSonic (Lervig, Norra) pdl 0,5 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA - Top 50" ja hinnang on 100 punkti!!!

Tootjainfo: "Double Dry-Hopped Double IPA"

Keskmist kasvu musta värvi purk, sildikujundus nordiliselt lakooniline. Valge vaht täidab pool klaasist ja püsib mõõdukalt kaua. Õlle värvus - tuhm ja apelsinimahlakarva. 

Aroom. See paneb vaikselt ohkama. Citra mis Citra ... no kohe väga Citra. Troopilise kassi piss :) Noh sihuke kass, kes sööb mangosid ja meloneid ja ananasse ja siis laseb välja puhast segumahla. 

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Ei mingit ülevõlli alustuseks, kuigi rõõm täidlasest maitsetasakaalust on kohe algusest olemas.

Keskmaitse. Oijjeeee. See kraam on kuri. Hästi mõnusalt kuri. Puuviljaselt ja vaiguselt kuri. Tihe-tihe-tihke-tahke. Ärge kukkuda mind laske. 

Lõppmaitse. Huvvvvitav, mis see IBU näitaja võiks olla? Üle 100 kindlasti. See kass, kas teate, see tiigrisuurune kassike on vaigutoiduline. Pihlakavaigu ja taruvaigu ja ananassivaigu toiduline. 

Järelmekk. Tsitruse-seemnete õli. Sellega võiks ilmselt puitu kahjurite vastu immutada. Hea peavalu summutada, kui välispidiselt määrida ja sipake sissepoole tilgutada. 

MEGA. No kohe tõsiselt MEGA. Ülevõllikas. Aga see toatäis ... ei majatäis humalaid on üsna kenasti parlanksi viidud linnastega, kuid hulllllllumoodi palju on seda õilsat rohelist käbikest siia pressitud küll. Nüüd ma saan aru, miks see hind nii kirves on. See kirves on oma hinda igastahes väärt!

---

pilt isetehtud

Lucky Jack Extra Hard

Lucky Jack Extra Hard (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 89 punkti

Tootjainfot ei õnnestu leida

Väike purk, millel Lucky Jacki kalur on seekord eriti isane ja karvane. Kollaka varjundiga hõredapoolne vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom kõditab eemalt meeldiva tsitruselise noodiga, kuid lähenedes see taandub ja segune lihtsa linnaselise magususega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, tsitruseline ja mahlane. Lõppmaitses muutub mõrkjus rohkem vaiguseks. Järelmekk viib kõik maitsed kenasse tasakaalu, lisades ka vähese vürtsika erksuse.

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga veidi vastuoluline rüübe. Ei noh, jook ise on ju täiesti aus, korralik ja ehk koguni õpiku-näiteline, et mihuke peab üks hea mahlasema otsa IPA olema ... no ütleks ehk isegi Über selle kohta. Aga mida nad selle "extra hard" abil öelda üritasid, see paneb küll õlgu kehitama. 

---

pilt isetehtud

Cowboy Breakfast

Cowboy Breakfast (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Cowboy Breakfast on Metsiku Lääne hommikusöökidest inspireeritud 12,5% imperial stout, pruulitud mustsõstarde, chilli ja kohviga ning laagerdatud burbooniviski vaatides."

Väike lihtne pudel, mille segasevõitu sildikujundusel seisaks justkui keegi keset suitsuvinet?. Korki ümbritsev vahakaelus ja teadmine, et tegu on Cellar Series esindajaga, see kõik paneb ootuste latil kolm pügalat tavapärasest kõrgemale.

Tume kollakaspruun vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - vähese pruunaka varjundiga must. 

Aroom. Noh nii umbes meetri pealt vonklevad pudelist sinu poole tumedad vaniljesed kombitsad, andes üsna üheselt mõista, et selle joogi külge jääd sa kinni. Lähemale jõudes veereb ninna šokolaadiküpsis, teeb sinna pesa ja ütleb et tema enam ära ei lähe, matke mind kasvõi koos majaga! Marjane mahlasus leevendab veidi seda juttu ja ütleb et lugu nüüd nii raske ka pole.

Esmamekk. See on tihke, toekas, soe, veidi keeleotsa näksiv. Kakaoliköör ja vaniljeküpsis sobivad ju omavahel oivaliselt kokku, kas pole?

Keskmaitse. Mmmmmm .... mustsõstramarmelaad vanilje-glasuuris. Huvitav, miks tuleb keele peale Bounty kookosemaitse ja keele alla Doreo küpsise kreem? Nojah, viimane on ju selge, aga kookoskreem?

Lõppmaitse. Rosinaid, oi kui palju rosinaid. Rosinate pioneerilaager, üks usinam kui teine, põrkavad su suus ringi, tassivad käe otsas šokolaadipangekesi ... ja kuule, ühel ongi käes tassike tšilli-šokolaadi kastet? Oi ma tahan sellist kastet nüüd!

Järelmekk. Mustsõstar võtab nüüd ampsu kehast ära, kuid seda oli ka oodata. Õnneks jõuab tšilli asja päästma, pannes suuõõnes õhetama ootamatuid kohti ... isegi igemed ütlevad unise häälega "ohhooo!".

MEGATASAND! Suuuuuurepärane tasakaal, kas teate. Burboon ei valluta kogu maailma, mustsõstral ei lasta kogu keha nahka pista, tšilli on vaid vihjena. Miski ei domineeri ja kõigel lastakse kõlada. No mega noh. 

---

pilt isetehtud

Orange Velvet

Orange Velvet (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 68 punkti

Tootjainfo: "A double dry-hopped IPA with a touch of mango, lime and vanilla. Yeah, we had to try one... a Milkshake beer that is...in this case we mixed up a easy going session able IPA added some lactose to sweeten things up.We then put in a bit of mango, lime and vanilla to create a orange-sickle like flavor. Its light and tasty and a tad different than your ordinary IPA.

IBU 45"

Väike purk, helekollane sildikujundus on kuidagi jaapanlik. Sõrmepaksune valge vahukiht vajub kiirelt hõredaks ja siis kaob. Õlle värvus - kirkalt kollane. 

Aroom ... oi ... ongi jäätis! Sidrunijäätis vaniljega? Isver kui lahe!

Esmamekk on keskmisest nõks kergema kehaga ja magusakas ning mahlane. Keskmaitse ... jebeppijeee ... marumõnus! Mahlane, jäätisene ... nagu jooks mangosorbetti ja ampsaks vaniljeküpsist kõrvale. Lõppmekk toob esile veidi laimi või siis sidrunikoort, mõrkjas-hapukas mahlasus suliseb ja soliseb suus nagu kevadvete tulemine. Järelmekk hellitab kurgupära vaniljese ja biskviidise pehmusega, segades sinna hulka ka greibist mõrkjat vürtsikat eha.

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Vaata kui sa asud seda jooki hindama lihtsalt kui IPA't, siis sa ilmselt pettud. Kuid ütle milkshake või siis icecream IPA ... ja kõik asub nunnumail moel oma kohale!

---

pilt isetehtud

Vanilla Milk Stout

Vanilla Milk Stout (vandeStreek, Holland) pdl 0,33 l. alc 5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sweet Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Sweet, bitter and full. This milkstout is enriched with coffee and vanilla for intense sweet pleasure. The coffee was specially selected by the Koffelab and the artwork was made by Olivier van KoffieLeute.
water, malted barley, malted oats, coffe, lactose, vanilla, hops"

Väike lihtne pudel, sildil keegi kukenäoga tegelane ja krimpsusnäoline inime :) Sõrmepaksune mustjaspruun vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - must ... noh olgu, väike punakas helk on selles mustas kah näha. Aroom on ehedalt ja värskelt jahvatatud kohviubade taoline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse alustab hapukalt ja kohviselt, kuid siis liigub rohkem šokolaadisesse külge. Lõppmaitse muutub magusamaks, kreemine vaniljene noot on päris mõnusake kuid ei kesta kaua. Järelmekk loputab keelepära taaskord hapukama kohvise maitsega ja jääb siis kerge šokolaadise mõrkjas-magusa mälestusena päris kauaks.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kreemise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Kui võtta arvesse, et tegu on üsna lahjapoolse tegelasega, siis on siin maitseid nii mis mürtsub - kaer ja laktoos teevad oma töö. Kahjuks jääb lubatud vaniljene noot üsna nõrgaks, mis toob hinnangu tiba allapoole. Kui on aga soovi millegi kerge ja samas maitseka tumeda tegelase järele, siis seda võib julgesti soovitada!

---

pilt isetehtud

Pareto 2017 (Port Wine Barrel-Aged)

Pareto 2017 (Port Wine Barrel-Aged) (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Scotch Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Pareto (Port Wine BA) is a monumental wee heavy aged to perfection in port wine barrels for 12 months. Decadent caramel sweetness cut with oak and notes of port wine. Luscious brew suitable for slow sipping."

Väike lihtne pudel, sildil Pareto printsiipi iseloomustav jäämägi. Kollane sõrmepaksune vahukiht on mõõduka püsivusega. Õlle värvus - kirkalt sügavpunane. Aroom on parkivalt mustsõstra ja aroonia segune.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja ja tihedalt hapukas-magusakas. Keskmaitse nagistab keelekülgede kallal alkoholise-vürtsika sõgedusega, kesk keelt laiutab aga musta ja punase sõstra segu-marmelaad. Lõppmaitses hakkab veidi aimduma šoti eili karameljat raskust, kuid sellest hoovab üle vaskne arooniamahla jõgi, justkui oleks keset keelt pannud vana vaskse viiekopikase. Järelmekk - see meenutab pigem kodust mustsõstra-nastoikat kui õlut. Tõsi küll, vanilje reedab seda, et kraam on vaati näinud, kuid ... see vaat on kuidagi odav, metalne ja veider.

Mnjah. Nommmaeitea. Vaata šoti eilist sa ootad karamellist täidlust. Portveinist midagi üsna samasugust, kuhugi liköörilikku kanti suunduvat pehmet rammusat paitust. Ja nüüd sa paned need kaks asja kokku ning saad ... odava koduse mustsõstraleotise, millesse on kukkunud peotäis vaskmünte. Oehh. Van Gambrinus on segaduses. Kui võtta see jook nö pimetestina ette, siis ehk isegi kiidaks, kuid paluks kraamil veel järelküpseda. Võttes aluseks tootjainfost tulenevad ootused ... noh siis nendega võrreldes on see jook hakanud kuhugi teises suunas astuma.

---

pilt isetehtud

Ghāid

Ghāid (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,1 %vol. Liigimääratlus: šoti ale

Tootjainfo: "Erilise pehme maitsega. 1.partii"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord vetikroheline.  Vähene pruunikas vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt tume-sünkjas-punane. Aroom mõnusalt magusakas-mõrkjas, karamelline ja veidi kanarbikune ... just see mida šotlaselt ootakski.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja tihkelt magusakas-mõrkjas, karamelline ja karaskiline. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, tummine, taruvaigu ja meeprääniku vahepealne, ürdimee ja hilissügiste, külmanäpistusega pihlakate sarnane.

Lõppmaitse süütab hämarduvas toas küünlad, kallab klaasidesse midagi punast ja aeglaselt mulksuvat, kraamib lauale kausikese kuivatatud datlitega  ja teise piparkookidega ning viipab su lauda. Järelmekk näitab veidi pärmist nägu ... kuid ülejäänud ilu ja soojuse ja koduse oleku kõrval on see andestatav.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe. Sutikese võiks see kraam veel järelküpseda, hetkel on lõpupoole tunda tiba kirbevõitu pärminoote, kuid suundumus on üliõige ja stiil on tabatud oivaliselt!
---
pilt isetehtud

Lumelausuja '17

Lumelausuja'17 (Õllenaut, Eesti). pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "foreign stout" ja hinnang 94 punkti.

Tootjainfo: "Võimas talvine stout toob paksu lume ja kulgeb koos sinuga läbi pimedate pakaseliste õhtute."

Vaadake kulla velled Õllenaudist - palun tehke Ratebeeri uus kanne. Vana Gambrinus kiidab, et sama asja uuesti (ja muudetuna, nagu pruulmeister kinnitab) tehes te sildile muudatuse tegite selle va 17 lisamise näol. Aga seda enam on vaja uut kannet, sest tegu ON uue õllega!

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnusmehike seisab kesk lumesadu. Pruun tihe vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib superkaua. Õlle värvus - tuhmilt sügavpunane. Aroom on tugevalt šokolaadine ja kakaone.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on rummine, šokolaadine ja ... no rummine ja šokolaadine. Lõppmaitses asub kakao domineerima sellise agressiivsusega, nagu nt 80% või isegi kõrgema kakaosisaldusega mõrušokolaadides. See agressiivsus on karvane ja hapukas ja mõrkjas ja ... no kasvatamatu kohe. Järelmekis leiab üles nii kuivatatud ploome kui rosinaid kui rummikooki, kuid ka siin see nurgeline noorus häirib veidi.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga vastuoluline rüübe. Ühest küljest on siin tunda kõik need õiged noodid, mille eest kiidaks koha kõvasti ja ülivõrdes ... aga kurask noor on see kraam. Laske tal nii aastakese seista ja võtke siis koos esimese lumega ette!

---

pilt isetehtud

Päts

Päts (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: nisu ale

Tootjainfo: "Kerge olemisega mõnus rüübe. Proovi tükikese meloniga.
2.partii" Mitte kirjas oleva infona - pruulmeister teatas, et pani eelmises kirjelduses toodud soovituse kohaselt rohkem nisu.

Väike lihtne pudel, sildil koja tunnustähik seekord tuhmkollast värvi. Vähene valge vahukiht kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, nisuõllele kohane banaan on seekord tugevamalt tunda.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on pehme, täidlasepoolne ja mõnusalt banaanine. Lõppmaitse muutub üha pehmemaks, nisu annab oma toeka ümaruse kenasti õllele üle. Järelmekk on hapukas, magusakas, mahlane ja mõnus.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Nisuõlle oma täies ilus ja oi kui harva seda stiili kahjuks tehaks! Soovitan pruulmeistril selle reaga edasi liikuda, katsetada nt ka nisuboki tegemist.

---

pilt isetehtud

Kuldrebane

Kuldrebane (Fraternitas Tartuensis, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Liigimääratlus: kuldne ale

Tootjainfo: "See kerge kehaga sidrunist särisev käsitööõluaitab sul edukal hakkama saada sessi ja referaadiõhtu, balli ja mensuuri, õllelaua ja vanamehetunniga.
Pidevas töös, tõe valguses, elurõõmsalt tulevikku!
Koostisosad: vesi, odralinnased, mais, Magnum ja Citra humalad, sidrun, pärm S-04.
IBU 27"

Väike lihtne pudel, sildil kuldne rebane. Vana Gambrinus tahab kiita sildi informatiivsuse eest - enamik väiketootjaid on selle osas lorud.

Valge vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. Aroomis segunevad meeldivalt linnaste magusus ja sidruni mahlane hapukus. 

Esmamekk on keskmisest suts kergema kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, sidruni hapukus sobib siia väga mõnusalt. Lõppmaitses mõrkjus tugevneb, huvitav kas keedusesse läks ka sidrunikoort? Järelmekk on hapukas-magusakas, mahlane ja kosutav.

Keskmisest tiba kergema kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga Hea tasandi rüübe. Lihtne, kuid mõnus joogikas ... noh ja selleks on ta ju ka disainitud. Hmm, huvitav kuidas oleks siia kõrvale seedermänni seemneid närida?

---

pilt isetehtud

Hull kaaren

Hull kaaren (Hulkur, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Chilli IPA
Toodetud 99 pudelit"

Väike lihtne pudel, sildil punasilmne valge linnuke. Kollane vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt oranžikas-punane. Aroom on leebelt magusakas, vürtsikat vinet võib ehk ainult oletada.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magusakas ... mõne hetke pärast hakkab kohale hiilima ka vürtsikus, pannes isegi huuled kergelt õhkama. Keskmaitse on magusakas-mõrkjas, mõnusalt tšilline ... selline jalopeno ja magus-pipra vahepealne. Lõppmaitses on tšilli juba esiplaanil, mõrkjas-hapukas taust jääb tahapoole. Järelmeki tšilline tulitus paneb kurgu huugama ja mingi kummalise reaktsioonina hakkavad süljenäärmed lahinal tööle.

Friigikas. Tuleneelaja (ja vana Gambrinus ON seda) kiidab heaks ja küsiks et kas saaks veel kaks pööret juurde keerata. Normaalne inimene ütleb, et seda ei saa ilma tervist kahjustamata juua.
---
pilt isetehtu

Manipulation

Manipulation (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Barley Wine“ ja hinnang 62 punkti

Tootjainfot leida ei õnnestu

Kraanist, silti ei ole. Vähene kollakas vaht kaob kiirelt. Õlle värvus - uduselt punakaspruun. 

Aroom - nina on sattunud suuuuures rosina sisse. Või noh, suure kuhila rosinate sisse. Ja rosinate all on peidus ka paar kuivatatud ploomi. Ja virsikut.

Esmamekk on raske ja mõrkjas-magus, täidlaselt rosinane ja õrnalt torkivalt vürtsikas. Keskmaitse viib esmaelamuse nii umbes kaks korrust kõrgemale, korrutades nii magusa kui mõrkja kahega, pannes keeleküljed õndsalt surisema.

Lõppmaitse toob sisse tugeva rauamaitse, mis paneb kulme kergitama - see pole odraveinide puhul just tavapärane. Ei, see pole halb, võib-olla isegi kohane ... kuid lihtsalt ootamatu. Järelmekk läheb veidike quadruplite maailma oma jämeda puuviljasusega, kuid seda takistab siirupiseks minemast seesama raudne surve.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Übertaseme rüübe. Üsna ebatüübiline tegelane ... kuna mitte mingit sisulist infot kuskilt saada ei õnnestunud, siis suutunnetuse järgi pakuks liigimääratluseks: "american rye wine" ... kuigi ega pole üldse kindel, kas siin rukist on mängus? Igatahes tahab see klaasitäis kõvat singivõileiba enda kõrvale!

---

pilt isetehtud

Trumani juurikas (5,9%)

Trumani juurikas (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: strong bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ning pea olematu vahuga. Hea mõrkjas saunamärjkue
2.partii"

Eelmise, 5,3% versiooni kirjelduse leiab siit.

Väike lihtne pudel, koja tunnustärnike sildil seekord heleroheline. Kollane vaht täidab pool klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt punakas tumedapoolne kuldne. Aroom on magusakas ja karameljas ning karaskine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tublisti mõrkjas. Keskmaitse tasakaalustab selle kenasti karamelja magususega, millesse seguneb hapukat rauda. Lõppmaitses läheb hapukas, kuivatatud marjade laadne pool juhtima, jäätes enda varju mõrkja kanarbikuse ürdisuse. Järelmekk keerab kuivapoolseks, mõrkjas-hapukas ja vaserikas, taruvaigune ja karmipoolne olek kuivatab keelpära ja paneb järgmist lonksu tahtma.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Bitterist on nüüd astutud teise suunda, kuhugi wee heavy poolele ... ja sildil kirjas "mulli- ja vahuvaba" jutt ei pea kah paika. Aga joogina omaette mõnus kraam ikkagi! Suluguni juustu granaatõuna seemnetega paluks siia juurde.
---
pilt isetehtud

Mnemba

Mnemba (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,6 %vol. Liigimääratlus: troopiline IPA

Tootjainfo: "Tsitruseliselt vürtsikas"

Väikest kasvu pudel, pruulikoja tunnustähik seekord helekollane. Sõrmepaksune valge vahukiht pole küll kuigi püsiv, kuid haagib end kenasti klaasiseinale. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, meenutades apelsinimahlast tehtud morssi.

Esmamekk on keskmisest suts raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse jätkab täpselt samas maitsekoridoris, muutudes ehk kröömike mõrkjamakski. Lõppmaitse pehmeneb, magusakas-hapukas mahlasus muudab suutäie januga joodavaks. Järelmekk toob aga mõrkjuse nivoo taas üles, lisades sinna ka aplesinikoore vürtsika momendi

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe. Üsna tubli ja heas tasakaalus klaasitäis, kuigi lubatud troopilisus jääb üsna hillitsetuks.
-------
pilt isetehtud

Mõisakeldri IPA

Mõisakeldri IPA (Tanker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „IPA“ ja hinnang 47 punkti

Tootjainfo: "Toodetud koostöös Tanker Eesti.
Distribuutor Royal Unibrew Eesti OÜ.
IBU 60"

Väike lihtne pudel, pruunides toonides sidlike on tänuväärselt infoküllane, tuues ära ka humalasordid jms, mida enamasti tootjad ise ei vaevu tegema, huvitav millest nüüd selline meelemuudatus?

Kollakas vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib üsna kenasti. Aroom on mõrkjas-magusakas, täitsa mõnusalt karamelline ja mahlane.

Esmamekk on keskmise kehaga ja ootamatult jõuliselt mõrkjas. Keskmaitse ... ummm ... kuidagi mudrusevõitu on see mõrkjus, pisut pärmine ja leivane. Lõppmaitse muutub magusakamaks, isegi meeldiv mahlane hapukas noodike käib läbi. Järelmekk vajub aga jälle koredalt mõrkjaks, mida veidike aitab leevendada vürtsikas sädelus.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga keskpärane rüübe, tasakaalust väljas ja tuhm. Tõsist IPA-sõpra ta ei kõneta ning tavatarbija jaoks ilmselgelt liiga karm. Ilmselt toodetud suurpoodides müütamiseks, kuid suurt turuedu ei oska sellel algatusel küll näha.

---

pilt isetehtud

Gold Blanche

Gold Blanche (Star, Madagascar) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Witbier" ja koondhinnang veel puudub.

Muuseas, RB tunneb sellelt saarelt ainult kümmet õlut ning nende hulgas on tegu õllega nr 2 :)

Tootjainfo (guugeltõlke abil): "Beer of intense thirst
White beer with a moderate bitterness, it combines flavors of citrus and spices. It gives off aromas of bread and a note of coriander.
Specific recipe with wheat that gives a hazy appearance to the beer."

Väike lihtne pude, hõbedane-sinine sidlkujundus on hoiatavalt ja igavalt edev. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt valkjas-kollane. Aroom meenutab pulbist segatud apelsinijooki, koraindri mahe vürtsikus muudab aga vitaminiseeritud aroomi meeldivaks. 

Esmamekk on kerge, isegi vesisevõitu kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, koriandri vaigusus jääb vesises põhjas veidi heitunult hulpima nagu konn piimapanges. Lõppmaitse on vesiselt lääge (haruldane kombinatsioon, kas pole). Järelmekk ... noh koriander päästab päeva, selle mõnus vaigune-nätske olek on iseenesest niivõrd meeldiv, et muudab ka kõige vesisema lurri joodavaks.

Vesise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga üsna mõtetu rüübe. Ma kujutan ette et Madagaskari kliimas (keskmine temp 22 kraadi) ja külmalt sobib ta janupeletuseks vägagi, aga muidu ... mehhhhhh.

-----

pilt isetehtud

Hõõgõlu

Hõõgõlu (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Glögg beer.
Põhjamaadel teati juba ammu, et krõbeda pakase kõrvale ei sobi jääkülm õlu. Talvel joomiseks pruuliti kange õlu, mida sündis tule kohal kuumaks ajada ning ürtide ja meega maitsestada.
"Hõõgõlu" on pruulitud nende vanadele tavadele mõeldes. Eksootiliste vürtside ja Eesti meega maitsestatud õlu on parim kui ta üsna kuumaks ajada ja siis oma isu järgi rosinate, kaneeli või kuivatatud marjadega mõnusaks timmida. Julgemad võivad proovida lisada ka ühte lahti klopitud munakollase."

Väike lihtne pudel, sildil omamoodi glögitassike. Vähene kollane vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - kirkalt pihlakapunane. 

Aroom ... džingelbell, kas teate, no kohe täiesti džingelbell :) Soe ja vürtsine ja pehme ja pisut kummaline ... noh nagu jõuluootus ikka.

Esmamekk on ... oi see on veider. See ei meenuta õlut mitte teps. Magus glögi - seda küll. Magus ja vürtsikas. 

Keskmaitse. Vedel piparkook. Keeltkõditav, päkapikuliselt põiklik ja sussikommiselt magus. Kes-astus-piparkoogi-puruks? 

Lõppmaitse. Aisakell, džingelbell, süda hell. Süda hell ja keel on üllatusest kange. Midavärki! Kas te ikka saate aru, et pruulikojas peaks õlut tegema, mitte nalja? Või oota, kes see siukest lollust ütles?

Järelmekk. Naeru- ja narrikiired valguvad silme ümber laiali, keel plaksub vastu suulage "oh kuusepuu" rütmis ning käed otsivad sahtlist piparkoogivorme.

Loll lugu! Lustakalt loll! Lehe rahvas viskab jälle tempu ja tirelit ja jõuluvana. Ning vana Gambrinus plaksutab rõõmsalt kaasa ja hüüab kuuse otsast: "Tehke veel!" Jah, see kraam ei kvalifitseeru õlleks. Kuid ega siis õnneks polegi alati õlut vaja. Tegemislusti ja kapist-välja-tulemise-julgust. Lehe omad julgesid. Kastist välja mõelda ja turule tulla. Mõistlik inimene oleks häbenenud. Nemad mitte :)

----

pilt isetehtud

Marise mosaiik

Marise mosaiik (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfo: "Siin kohtusid Maris Otteri linnased ja Mosaic humal
IBU 58"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht püsib üsna kenasti ja haakub tiheda jäljena ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne.

Aroom ... nurrrrrr! Niiii mõnusalt puuviljane ja lilleline ja heinane ühekorraga! Justkui oleks õitsev luhaheinamaa maha niidetud ning sina mõnuled selles värskes aromaatses ja siiani õitsevas kuhilas, pihus peotäis kuivatatud virsikuid.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse kaldub magusasse, heinasesse külge, segades seda heledate rosinate, päikesepaiste ja koduse kardemonisaiaga. Lõppmaitse toob tagasi mõrkjama poole, keeleküljed hakkavad vürtsikamalt surisema, tõmmates end mõnusalt kerra nagu kass päikesepaistes. Järelmekk tõmbab tagataskust välja hapukama noodi ning kõditab sellega keele taganurki, pannes päikesekassi uudishimulikult silmi kissitama ja mõrkjaid küüsi välja ajama.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Juhul kui see ongi nüüd päriselt SMASH-tüüpi IPA, siis see on üks kuramuse hästi tabatud kooslus!
---
pilt isetehtud

Trumani ise

Trumani ise (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: best bitter

Tootjainfo: "Vähese mulliga ning pea olematu vahuga. Hea mõrkjas saunamärjuke
2.partii"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-tähik seekord vetik-roheline.  Sõrmepaksune valge vahukiht on hõre ja ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - kirkalt tuhmkuldne. Aroom on magusakas-mõrkjas ja meeldivalt sepikuline.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas, vähese magusaka kõrvaltooniga. Lõppmaitse keerab hapukaks ja pärmiseks. Järelmekk on hapukas-mõrkjas ja tugevalt pärmise koreda põhjaga.

Kerge kehaga, mõõdukalt või isegi üle selle karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga OK tasandi rüüpeke. Siuke tüübiline koduõlu, mille seos bitteriga on ainult mõrkjuse tasemes. Pärmine ja toorepoolne.
------
pilt isetehtud

Õudus kuubis

Õudus kuubis (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,7 %vol. Liigimääratlus: imperial stout

Tootjainfo: "Siin joogis on õudsalt palju erinevaid linnaseid, humalaid ja armanjakis leotatud tammelaaste
IBU 83"

Väike kääniskorgiga pudel, tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune tumekollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - vähese tuhmpunase helgiga must.

Aroom on tihke, aeglaselt venivalt magus ... selle tajumiseks pead süüüügavalt sisse hingama, et rasket lõhnatompu vedeliku pinnalt ninna sikutada.

Esmamekk on raske, tihke, keeleotsa näksiv, ploominalivka ja pähklinastoika sugemetega. Keskmaitses lükkab röstine mõrkjus esmase, kuivatatud puuviljade magususe kõrvale ja tallab tõrvaste saabastega su keelel ringi.

Lõppmaitse pöördub tagasi, olles tõrvasaabaste asemel jalga tõmmanud pehmemad ploomisussid, võtnud kätte pähkliviina ning ilmselgelt purjakil, taaruva kõnnakuga ületab keele teises suunas. Järelmekk veeretab üle keelepära tammevaati, loksutades maha bränditilku ja pudistades samasse kirsitubakatuhka.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. See tegelane on paras jõhkard ... sihuke noorepoolne jõhkard. Andke talle vähemalt pool aastat ... või pigem viis aastat järelküpsemiseks, kuid potentsiaali on sel kraamil oi-kui-kõvasti. Praegu on veel lihtsalt vara.
--------
pilt isetehtud

Great Grapefruit

Great Grapefruit (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Liigimääratlus: "White IPA"

Tootjainfo: "Pilseni ja nisu linnased. Columbus, Hallertau Blanc, Amarillo, Citra humalad. Ei mingit greibipüreed :)
IBU 62"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Valge vaht täidab 2/3 klaasist, püsides üsna kenasti. Õlle värvus - häguselt kollane.

Aroom on põrutavalt mahlane ja lubatult greibine, kohe uskumatult mahlane ja ehedalt valge greibi taoline on see lugu!

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse muutub magusamaks ja veidi mudrusemaks ... nisu pehme padi jääb linnaselise kihina keelele.

Lõppmaitse ... ooooojaaaa ... mahlasus on oma mulksuvas eheduses taas tagasi. Tõsi, see lonks mõjub kuivapoolselt, kuid seda janutavamalt, seda klaasi on suisa kahju huultelt tõsta! Järelmekk on mõrkjas-magusakas, oivaliselt värske ja kirgas ja särav ja valge!

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Kohe kindlasti leidke võimalus seda kraami turule tuua! Tõsi küll, tasub ehk kaaluda, et kas nisu kasutamine selles joogis on ilmtingimata vajalik.
---
pilt isetehtud

Dry Stout (5,5%)

Dry Stout (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: Iiri dry stout

Tootjainfo: "Vähesega mulliga ja veidike mõrkjas märjuke, mida on kerge juua. Proovi mustsõstratega"

Eelmise versiooni kirjelduse leiab siit.

Väike lihtne pudel, sildil pruulikoja tunnustähik seekord must. Sõrmepaksune tihe vahukiht püsib üsna kenasti. Aroom on mõrkjas, kohvine, hapuka taustaga nagu iiri stoudile omane. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas ning üllatavalt vürtsikas. Keskmaitse muutub magusapoolsemaks, vürtsikas sädelus hääbub veidi, kuid on siiski tunda. Lõppmaitse hapukas-magusakas segu meenutab head kohvijooki. Järelmekk muutub taas vürtsikamaks, veidi kõrbema läinud kuivatatu ploom püsib kaua keelepäral.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga Väga heal tasemel rüübe. Iseenesest tubli tegu, kuid iiri stoudi kohta liiga mõrkjas ja vürtsikas ... iiri kraam peaks olema suisa vesiselt lihtne jook, see siin kergestikuugatavaks ei liigitu.

---

pilt isetehtud