Wednesday, July 31, 2019

Stone the Flamin´ Crows


Stone the Flamin´ Crows (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Hazy / NEIPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - New England" ja 3,87 punkti.

Tootjainfo: "Updated version of the fantastic "Stone The Crows" with more of everything except the buzzz."

Nääpsuke purk, sildil kiviga pähe saav põlev vares :) Algversiooni kirjelduse leiab siit.

Pöidlapaksune valge vahukiht on hõre ja kaob ruttu. Õlle värvus - mudruselt tuhmkollane.

Aroom. Hoirasssssaaa ja vaaditäis troopilist mehu! MuheMehu. Valge rummiga ja vihmavarjukesega. See klaasitäis lõhnab kui troooooopika!

Esmamekk on keskmise kehaga ja veidi kõrvetavalt humalane, kribe-kirbe äärel olev magus-mõru. Keskmaitse astub sellele äärele veelgi lähemalt, juba poole tallaga üle lävepakugi ... aga see veel ei tapa, see veel ei hävita algset supertroopilist head tuju. Lõppmaitse - tihe-tihkelt mangomehune, mõruapelsinine, ürdine ja raudrohune. Järelmekk - ebameeldiva kõrvetuse ja mahepehme paituse kummaline segu.

ÜLEVÕLLIKAS! Sedasorti vedel humalakuhjatis, mille kohta tahaks juba halvasti öelda, aga samal ajal ei suuda end hoida tagasi ka järgmist lonksu ettevaatlikult sipsimast. Baasversioon meeldis ausalt öeldes rohkem.
---
pilt isetehtud

Metsaline (2019)

Metsaline (Teder, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Liigimääratlus: historical beer

Tootjainfo: "Chateau Pilsen linnased + kuusevõrsed. Pärm Safale US-05"'

Väike lihtne pudel, metsaroheline sildikujundus. 

Tegu pole omaette kirjeldusega, vaid võrdlusega eelmise aasta teoga.

Sildikujundus on identne, vaht samamoodi puudub. Õlle värvus on seekord kirgas.

Aroom on samamoodi metsikult metsane, aga marjast hapusust leidub vähem. Maitses samasugune nihe - happelisust on kõvasti vähem, seevastu vaiku jälle tonn rohkem. Pole ka imestada - seekord uhas pruulmeister veel kilojagu rohkem kuusevõrseid sisse ... ning ka võrsed ise oli teisest kohast korjatud.

Võrdlus siis säänne - seekordne pruulis on üsna teistsugune: rohkem vaigusem ja vähem marjasem. Täiesti puuduolev karbo muudab suutunnetuse lamedaks ja seetõttu ei oska samavõrra vaimustuda kui mullu. Aga ehk annab aeg arutust või antud juhul siis karbot ning pilt muutub.
---
pilt isetehtud

Yuzu Take My Breath Away


Yuzu Take My Breath Away (Tanker / 71 Brewing, Eesti / UK) pdl 0,44 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Saison/Farmhouse - Flavored“ ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Farmhouse Ale - Saison" ja 3,07 punkti

Tootjainfo: "Light and refreshing summer ale with yuzu zest.
IBU 22"

Mõõdukat mõõtu purk, pruulikoja sümboolika seekord varjus küütlev-õlise virvenduse sees. Erkvalge vaht täidab 2/3 klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - hämuselt valkjaskollane. Aroom on ausalt öeldes vesine, kuid ühtlasi ka mahlane ja veidi pomelot meenutav.

Esmamekk on väga kerge, suisa vesise kehaga ja magedapoolselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitse lisab mõõduka annuse apelsinilikku hapukust. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas ja taaskord pomelo taoline. Järelmekk liigub magus-mõrkjasse külge, olles kuivapoolne ja karge.

Ülikerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga OK taseme rüübe. Ülimalt kerge joogipoolis, millel pole tavapärase õllega muhvigi pistmist, noorepoolse pomelo morss ehk. Aga janutapmiseks hea küll.
---
pilt isetehtud

Tuesday, July 30, 2019

KIPA

KIPA (Humaliste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,2 %vol.

Tootjainfo: "britipärane vanakooli IPA
IBU 57"

Väike lihtne pude, lihtsa aga meeldiva esteetikaga sildikujundus.

Kõva ülekarbo laotas õlle lakkamatu vahujoana lauale laiali. Kui koristamise järel pidlistamiseni jõutud sai, oli hõre vaht kuhtunud. Õlle värvus - suure lopsaka hõljumiga pruun. Aroom meenutab ligunema pandud ja siis käärima läinud rosinaid.

Maitse ... njah. Kraanikaussi see läheb. See miski elukas, kes pudelis vahutootmise eest vastutuse võttis, muutis maitse koledalt karvaseks ja rohmakaks. Sellepärast on üldiselt mõistlik mõte saata/tuua oma koduseid õllesid hindamisele kahekaupa, et kui üks pudel on tuksi läinud, siis ehk teine päästab olukorra.
---
pilt isetehtud

Piiri peal


Piiri peal (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Ale - Strong Pale" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Belgian Strong Golden Ale" ja hinnang 2,58 punkti

Tootjainfot pole leida

Väike lihtne pudel, sildil äratuntavad koomikunäod. Vähene valge vahukiht kaob tõtlikult. Õlle värvus - õrnalt uduselt kuldne. Aroom on magus, lausa siirupine, meenutades suhkrulahust tilga atsetooniga - muuseas see on odavama otsa belglastele väga omane.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja leebelt magusakas-mõrkjas. Keskmaitse on vürtsikas-mõrkjas, kaneeline ja rosepiprane. Lõppmaitses viskab veidi juba belgialikumat puuviljast nooti, midagi ropult ülekuivatatud virsikute kanti. Järelmekk on magus-mõrkjas ja toores.

Keskmisest veidi kergema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga niru rüübe. Karvane ja algeline katse tabada belgia nö baasõlut.
---
pilt isetehtud

Passionate Beating


Passionate Beating (Brewski, Rootsi) prk 0,33 l. alc 4,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse - Flavored" ja hinnang 97 punkti!!. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja 3,97

Tootjainfo: "Berliner Weisse with real passionfruit and beetroot. An old favorite reworked and reloaded."

Sale, mänguasjalik purk, sildil BDSM tarvikud :) Roosakas sõrmepaksune vaht kaob kiirelt ja jäljetult. Õlle värvus - hämuselt pohlamorsi karva. Aroom on C-vitamiini küllane, pigem küll rabarberi kui passioni ja peedi moodi.

Esmamekk on kerge kehaga ja magus-hapu. Keskmaitses on passionvilja mekk üsna selgelt tunda, põhitoon on hapukas ja kuiv. Lõppmaitses ilmneb vist midagi tõesti peedi magusa laadset, aga keeleküljed kurduvad aroonialikust parkivusest. Järelmekk on vürtsikas, askorbiinhappe küllane, kuiv, pohla-toormoosi taoline.

Kerge kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magus-hapu-mõrkjas-hapu-magus-vürtsikas-hapu buketiga VÄGA hea tasandi rüübe. Pisut kurb on see, et peet jääb sisuliselt tajumatuks, andes vaid värvifooni. Samas on tegu kuiva ja samas mahlase karastajaga.
---
pilt isetehtud

Monday, July 29, 2019

Brooklyn Betty


Brooklyn Betty (Brewski / La Quince, Rootsi / Hispaania) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Sour / Wild" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "IPA - Sour" ja 3,77

Tootjainfo: "A kettle sour which is double dry hopped to give it a tropical and floral aroma, juicy flavor and a light body. Dry, proper sour, and citrusy finish. Collab with our friends at La Quince"

Sale, mänguasjalik purk, sildil kirjud põlvikud. Kollakas väga hõre vaht kaob tuulekiirusel. Õlle värvus - hämuselt kollane. 

Aroom on jube lustlik ja samas veidi vastuoluline, veidi toorepoolse mango, õunapüree, kummeliseebi ja melissitõmmise vahepealne :)

Esmamekk lahvatab mõnusa ja erksa hapu puuvlijase-marjase plähmakaga. Keskmaitse mängib korraga nii hapumalet kui mõrukabet, kõrvale magusamat pokkerit ja kuiva piljardit. Lõppmaitse - jepppejee - see on üks kurjama lustiline ja samas lahedalt hoolimatu tegelane, kes ei võta vaevaks sobituda. Järelmekk - kuiv ja rauane, kuiv ja marjane. kuiv ja polkatäpiline. 

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-vürtsikas-hapu buketiga ÜBERTASEME rüübe! Sigalahe kahetaktiline tegelane, kes ei suuda ning ei tahagi ära otsustada, kas ta on hapu või IPA!
---
pilt isetehtud

Humaliste

Humaliste (Humaliste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol.

Tootjainfo: "magusmõru vasekarva ale
IBU 41"

Väike lihtne pudel, sildil miski ürgmuster. Kollakat karva vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt pruunakaspunane. 

Aroom on väga meeldivalt mitmekihine - karamelline, pähkline, marjane ja ürdine, õhkõrna suitsuse puudutusega. Ühtekokku meenutab ta kodust mitme-marjast moositegu, milles keskkohal on murakad, aga põhi juba veidi kõrbeb :)

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse mängib korraga kahte pilli - ühest küljest kuldset-karamellist belgia trombooni, teisalt suitsust-linnaselist šoti torupilli. Lõppmaitse muutub juba üsna tublilt magus-hapukaks, karamelliselt tikridžemmiseks ja viigimarjamoosiseks. Järelmekk on õrnalt vürtsikas, hapukas-mõrkjas ja kuumal pliidiraual karamelliseerunud meetilga sarnane.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe. Ehkki pruulmeister palus, et aitaksin anda mingit mõistlikku liigimääratlust, jään veidi hätta. "humalane šoti eil" ehk? Või "suitsune ämber eil"? Või sootuks monströösne "american-scotish-belgian ale"? :)

Craft FM


Craft FM (Tanker, Eesti) pdl 0,44 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „APA“ ja hinnang 44 punkti. Untappd ütleb: "APA" ja 3,35 punkti

Tootjainfo: "Craft FM is an easy drinking 3.5% ABV beer with a refreshing citrus and grapefruit flavor.
IBU 35"

Mõõdukat mõõtu purk, pruulikoja tunnussilt mustkuldsetes toonides.

Käesolev jutt pole omaette kirjeldus, vaid võrdlus 1,5 aasta taguse pudeldatud kirjeldusega.

Välimus on totaalselt teine, endisest retro-raadiolikust kujundusest pole halligi järgi. Vahtu tekib tublisti rohkem (aga seda juhtubki purgist kallates enamasti). Õlle värvus - hämune vs tookordne kirgas. Lõhn ja maitse on vägagi sarnane pooleteise aasta taguse teoga: kerge, mahlane ja karge ... no ehk veidi linnaselisem, aga vahe on siiski minimaalne.

See on kiitmist väärt, kui üsna pika vahega proovitud näidised on üksteisega üsna sarnased (kui jätta nüüd visuaal välja) - see räägib pruulikojast head keelt!
---
pilt isetehtud

Saturday, July 27, 2019

Kimmäs

Kimmäs (Humaliste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,8 %vol.

Tootjainfo: "Kõrgemaa ale
IBU 28"

Tõlge tootjainfole: "šoti eil" :)

Väike lihtne pudel, sildil šoti teemaga haakuv ohakas. Noh ja ohakas haakub ju iga teemaga väga hästi. Näiteks kildi külge haakub ta ilmselt kah hästi.

Liiga võimas sutsakas korgi avamisel ja liiga kohev vahupilt (noh ja seda enam pudelis peale proovilonksu kerkiv vahukiht) räägivad võimalikust tulevasest probleemist ülekarboga. Õlle värvus - kirkalt punasesõstra-punane. Aroom on karamelline ja sedamoodi marjaselt hapukas, mida šoti eilist ei ootaks.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja jõuliselt hapukas-magus ning keeleotsa kallal nukerdav. Keskmaitse ... hmmm ... rauasaega nüsitud raudpohl? Roostene, plekine, rabaveene, ankruketine, pohlatarretis plekkpurgis.

Lõppmaitse ... njaaa ... noh siin on ju taga tunda seda va kuramuse hääd šoti eili, selle õhkõrnalt suitsust karamellist täidlust, aga esiplaanil on keelel kihisev toore tikri taoline hapukas kribelus, mis antud stiiliga mitte üks tonks kokku ei käi. AGA - see on üks paganama huvitav kombo!

Järelmekk. Leivakali, veidi põhjakõrbenud rosinasupp, pohlad ja käärimaminemise ääre peal olev virsikukompott, millesse on kallatu lonks liiga kaua tõmmanud musta teed.

Raskepoolse kehaga, väga ülekarboniseerunud paletiga, hapukas-magus-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusa-vürtsika buketiga HÄSTI vussiminemise äärel rüübe. Ilmselgelt toimetab vähemalt konkreetses pudelis mingi kotermann, kuid see tulemus on positiivses mõttes intrigeeriv!
---
pilt isetehtud

The Wolf of Malt Street


The Wolf of Malt Street (YellowBelly, Iirimaa) prk 0,44 l. alc 6,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus:"Stout - Milk / Sweet" ja hinnang 78 punkti. Untappd ütleb: "Stout - Milk / Sweet" ja 3,76

Tootjainfo: "Black Forest Stout. This tastes and smells exactly as it should. Lashings of cream, chocolate and cherry flavours dominate this beer with additions of lactose and cherry. The chocolate flavours are malt derived, with a late mash addition providing the flavour without any astringency or roast."

Keskmist kasvu purk, sildil ropprikas härrashunt. Tumepruun tihe vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib kaua, haakudes ka kenakesti klaasiseintele. Õlle värvus - must. Aroom on meeldivalt magusakas ja röstine, õrnalt hapukas ja pehme.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja sametine, magusakas ja röstine. Keskmaitse voolab kui sulasiid mööda keelt, tehes pehme šokolaadikreemise pai ja andes matsuva pähklise musi. 

Lõppmaitse embab kogu keelt hapukas-magusa täidlase muhedusega, purjetades tumedate rosinate lipu all ühest keeleservast teise nagu purjus meeskonnaga alus, riivates jõekaldaid ja ragistades roostikus, aegajalt kaldamutta kinni jäädes ja siis jälle edasi triivides. Järelmekk jõuab lõpuks välja laiale šokolaadijärvele, jäädes laisalt hulpima pehmetel röstpähklistel lainetel.

Raske ja pehme kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe. Ülimeeldiv piimastout (stiil, mida meil nii neetult vähe tehakse), kõrgemalt hindamast takistab lubatud kirsi totaalne puudumine.
---
pilt isetehtud

Rabarbar (purk)


Rabarbar (Käbliku, Eesti) prk 0,44 l. alc 3,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Berliner Weisse", hinnang 45 punkti. Untappd ütleb "Sour - Berliner Weisse" ja hinnang 3,38.

Tootjainfo: "Meis kõigis on peidus taltsutamatu, möirgav metslane, kes võimaluse korral pead tõstab. Taltsuta oma metslast rabarberiga.
Vesi, odra- ja nisulinnased
IBU 10"

Umbes poolteist aastat tagasi tuli Käbliku välja oma Rabarbariga (kirjeldus loetav siit). Nüüd on sama asi pandud purki. See lugu nüüd polegi mitte omaette kirjeldus, vaid võrdlus eelmise, mullutalvisega.

Silt on mõistagi sama, erinevus on vaid pakendis. Vahtu tekib rohkem kui pudelist, kuid samamoodi kaob see kiirelt. Värvus on aga sootuks teine - hämusem ja tumedam-punakam. Aroom on laias laastus sarnane, hapukas ja pehme, kuid samas on siin nüüd ka selget jogurtilõhna, mida toona ei osanud tunda.

Maitse on muutunud samamoodi nagu värvuski. Kui eelmine versioon on kirkalt ja heledalt rabarberine, siis nüüdne variant mõjub kohupiimaselt ja saiaselt. Tõsi küll, rabarberi noodist saab ka nüüd laias laastus aru, kuid see pole enam krõps noor varreke, vaid vanast rabarberist küpsetatud kohupiimakook.

Väga levinud on säherdune loll-ütlus "oi, need on nii erinevad, et neid ei saa võrreldagi!" Kõike saab võrrelda, isegi kollast ja kandilist. Iseasi kui mõtekas selline võrdlus on :) Kahe Rabarbari võrdlus tõi aga välja erinevusi rohkem kui sarnasusi ... ning need erinevused ei seisne vaid erinevas pakendis!
---
pilt isetehtu

Thursday, July 25, 2019

Lublin to Dublin


Lublin to Dublin (Pinta / O'Hara, Poola / Iiri) pdl 0,5 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Extra / Foreign" ja hinnang 74 punkti. Untappd ütleb: "Stout - Coffee" ja hinnang 3,63 punkti.

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "O'Hara's / PINTA Lublin to Dublin - version 2018 - Turkish Coffee Stout. The fifth beer in the Lublin to Dublin series. Made in Ireland in April 2018 jointly by O'Hara's Carlow Brewing and the PINTA Brewery. In the composition Irish and English malts, Polish hops - Marynka and Lubelski and freshly ground coffee from Turkey."

Keskmist kasvu pudel, sildikujundus O'Hara toodangule omane. Pruun vaht täidab pool klaasist, püsib kaua ja haakub ka tihke pitsjäljena klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumepunane. 

Aroom on sügavalt ja meeldivalt kohvine, mida vööditavad aga huvitavalt kombel ei tea kuskohast ilmuvad aniisi ja lagritsa noodi.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-hapukas, kohvine ja siidine. Keskmaitses libiseb poolpõiki üle kohvise laua pipramündine klaaskauss lagritsakommidega. Lõppmaitse muutub sametiseks, kohvi-iirise taoliseks, millel on nelgi-südamik. Järelmekk on hapukas-vürtsikas, pehme ja lagritsatäidisega.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe. Tavapärane iiri stout on korrutatud kahega, liidetud kohviga ja siis juurutatud lagritsaga ... ehkki lagritsa lisamisest keegi ei räägi.
---
pilt isetehtud

Tüdrik


Tüdrik (Muhu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Flavored - Fruit", hinnangut pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Fruit Beer" ja hinnang 2,8 punkti.

Tootjainfo: "Tal on kirsipunased huuled ja peen maitse. Tema sisu on kullakarvaline ja kerge, kuid mitte kerglane ning aroom hõrk ja puuviljane. See ei ole mingi daam-pildiraam vaid Muhu Tüdrik."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord helekollasel foonil. Erkvalge vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib üsna kaua, ehkki hõredalt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas ja belgiapärane, saisonilike nootidega.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse ... hmmm ... belgia blond ale? Selline karamelline ja mõrkjas, ülemäära kuivatatud virsikute taoline. Lõppmaitse ... eee ... no see on siis ikkagi saison, sellele viitab tubli valge pipra ja rosepipra vahepeale õhetus. Järelmekis ilmneb veidi hapukamat, suurte mahlaste kuldsete rosinate taolist nooti, paigutatuna vürtsikasse raami.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-vürtsikas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Vastuoluline rüübe. Kui sulle meeldivad saisonid, siis see jook on on VÄGA HEA. Mingit spetsiifilist lisatud puuvilja ei suutnud vana Gambrinus siit küll leida, kõik taandus belgiapärasele maitseküllasusele. Kuna pruulmeister mainis, et siin peaks leiduma kirssi, siis selle puudumise eest maitses tuleb aga rasvane miinus. Kolmandaks aga ... õnneks unustas pruulmeister seda kirssi mainida etiketil ;)
---
pilt isetehtud

Walla Walla


Walla Walla (Kinnegar, Iirimaa) prk 0,44 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer". Untappd ütleb: "Sour - Other" ja 3,77 punkti ja hinnang 73 punkti

Tootjainfo: "A zingy summer sour made with local rhubarb and fresh ginger"

Keskmist mõõtu purk, sildil suudlevad jänesed rabarberipõõsas. Valge vaht täidab üle poole klaasist, kadudes kiirelt ja jäägitult. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on küll c-vitamiini küllaselt hapu, kuid huvitavalt kombel ei tunne ei rabarberit ega ingverit.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja veidi lahjat rabarberi-kisselli meenutav. Keskmaitse on hapukas-magusakas, miskipärast tärkliseküllasena tajutav ... ehkki võimalik et siin mängib tempu aju, tuletades meelde kehvakest koolikompotti. Lõppmaitses tuleb õrnalt mõrkjas-vürtsikana esile ingverike. Järelmekk on magusakas-vürtsikas, meeldiva hapuka fooniga. Ja alles siis, kui kõik on juba keelelt kadunud ja hakkab isegi meelest minema ... vaaaata alles siis tuleb esile ingveri õhetus päris meeldivalt ja kauakestvalt.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud paletiga, hapukas-magusalas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Hea taseme rüübe. Alguses arvaks suisa et üsna suvaline hapu lurr, aga õnneks pääseb kunagi hiljem ingver seda pilti päästma.
---
pilt isetehtud

Wednesday, July 24, 2019

Õllerevolutsioon ei ole surnud!


Kuuldused Eesti väikepruulide surmast on tugevasti liialdatud. Jah, uute kodade rajamise buum on ilmselt läbi saamas, kuid ükski revolutsioon ei saagi kesta igavesti. Ka õllerevolutsioon pole erand. Aga surnud pole see üritus mitte, pigem näitab täiskasvanuks saamise märke.

Kas termini „õllerevolutsioon“ kasutamine on või oli üldse korrektne? Väidan et laias laastus oli küll. Esimeseks teenäitajaks olid meie turule jõudnud väiketoodetud välismaised õlled (kes õllenohikuist ei mäletaks Brewdog Punk IPA’ hea sõnaga?). Oi neid algul üllatusest ja seejärel vaimustuses pärani silmi: „Jestas küll, kas õllel võib siis säherdune maik ka olla!“

Samal ajal hakkasid siiamaale jõudma ka esimesed kvaliteetsed pruulikomplektid ning tuhandetes kodudes ja garaažides hakkasid mulksuma sootuks uue näo ja teoga virded. Pruulimis-alastes foorumites hakati rääkima erinevates pärmisortidest, meskimistemperatuuridest ja muust segasest, millest ülejäänud ilmarahvas muhvigi aru ei saanud. Nõnda sündisid kodu- ja hobipruulide sektid.

Sektantlik elevus
Olles ühte sellist sekti oma silmaga näinud ja nende linnukeelset sädistamist pealt kuulanud, võin käsi südamel väita: need inimesed on hullud! Sedasorti positiivsed hullud nagu vanade masinate ülesputitajad, kirimaletajad ja muud veidrikud, kes suhtlevad mingis oma märgikeeles ja imestavad, kui kuulevad et kuskil mujal on olemas ka teistsugused inimesed, kes nende vaimustust ei jaga.

Ja mis kõige vahvam, sellest-samast sektist hakkasid punguma päris pruulikojad. Noh umbes nagu Karl XII poolt maasse torgatud jalutuskeppidest on Eestis terveid tammikuid tekkinud (ning kui võtta arvesse sama kuninga hobuseraudade hulka hoonete räästais, siis pidi see hobune olema vähemalt kaheksajalgne ... aga mitte sellest pole täna jutt).

Nii et võtame nüüd selle aegrea, et: a) ennem seda valitses üks kord, vana „hea“ masslaagri ajastu, siis b) toodi väljamaa seest kohale hullud ideed ja kummalised riistapuud ning siis korraga c) täitus maa uute ennenägematute pruulikodadega, mis pruulisid säänseid õllesid, mida ennem mitte olemas ei olnud.

Revolutsiooniline situatsioon
Teisisõnu – vanad pruulikojad enam ei suutnud vanamoodi turgu kontrolli all hoida ja hullud visionäärid-maitsejahtijad enam ei tahtnud vanas igavas õlleilmas elada. No oli siis revolutsiooniline olukord või jaa?

Teisest küljest mõistagi – ega see polnud nüüd revolutsioon selles mõttes, et kogu maa ja taevas oleks nüüd teist värvi ning iga hea eestimaalane joob ainult hipster-õllesid. Oh ei, väiketoodetud õlled olid ja on siiani nö nišitoode.

Enamik tarbijaid tarbib rahakotiga. Olgu kõne all leib, piim, vorst või õlu, siis nö normaalsed inimesed otsivad ikka seda va odavama otsa kraami. Noh et kokkuhoid pole koonerdamine ja need muud mõistlikkusele manitsevad mõtted.

Turu konservatiivne tõrge
Väiketoodetud kraam pole mitte kunagi võimalik toota sama soodsalt kui suurtootjad seda suudavad. Sa võid ennast väiketootjana siniseks optimeerida, aga kui ikka mastaabi-efekti pole, siis tuleb hinnalagi ette, millest läbi ei hüppa.

Teiseks – samavõrra juhindutakse ka nö maitsemälust. No katsu sa näiteks mõnele tublile saksa pürjelile selgeks teha, et on olemas paremat õlut kui seesama pilsner või märzen, mida ta on põlvepikku poisikese aegadest saadik tarbinud. Oh ei – himmelherrgott ja donnerwetter! Seda muud laga tarbigu prantslased ja muu imelik rahvas, aga küll mina juba teab, mida Reinheitsgebot tähendab!

Aga kui me nüüd kõik need lustlikud kõrvalepõiked kõrvale jätame ja põhiteesi juurde tagasi tuleme, siis võib südamerahus väita, et õllerevolutsioon on oma kannajälje eesti õlleturule jätnud. Mitte küll veel väga suure, aga siiski. Ütleme nii laias laastus, et väiketoodetud õllede osakaal üldisest õlleturust on umbes 2%. Väiksemaks ta enam minna ei saa, kasv pole enam hüppeline (nullilt ühele ja siis suisa kahekordselt kahele protsendile!), pigem jätkub vaikne kasvutrend.

Turg kohaneb
Pruulikodade arv samas enam väga palju suuremaks minna ei saa. Väiksemaid nišikesi, eriti nö regionaalseid pesakesi on võimalik veel täita, aga konkurents on käes ja hindu surutakse allapoole. Seega uuel tulijal saab olema järjest ja järjest raskem turule sisse murda olukorras, kui mõned vanadki juba raskustes on.

Senised tegijad peavad järjest rohkem kas rõhuma mahule (eksprodile) või siis oma tugevusele (nt regionaalsele eelisele, nt et Pärnus müüb Pärnu õlu paremini ja Tartus Tartu oma).

Arvamus, et need va väiketootjad võiksid „normaalset“ õlut toota ja küll siis müüginumbrid lakke lähevad, on aga jäme jura. „Normaalne“ ongi sellepärast normaalne, et teda on juba palju, iga nurga peal ja harjumuspärase hinnaga. Tuletame meelde, et väiketoodetud kraam ei sa suurtootjaga hinnas võistelda, siis vabandage väga, mis argumendiga ta suurtootjate turu üle võtab?

Kokkuvõtteks
Mida siis öelda lõpetuseks? Aga seda, et õllerevolutsioon pole surnud ega kaotanud. Turg lihtsalt kohaneb uute mängureeglitega. Särasilmsed maitsejahtijaid enam tagasi massiturule ei suru.

Suurtootjad üritavad mängulisema kraami jahtijaid tagasi meelitada, trendiga kohaneda ning see on normaalne. Väiketoojate katsed suurturule meeldida lõpevad aga enamasti surmaga ... või siis kommertsialiseerumisega (vt alguses mainitud Brewdog juhtumit, kus punkaritest on saanud mugavdujad).

Õllerevolutsioon lõi noorusliku uljusega jalaga ukse lahti ja muutub nüüd aeglaselt täiskasvanumaks. Kuid surnud pole ta mitte, sest ta on olnud edukas.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Slayer


Slayer (Garage, Hispaania) prk 0,44 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 87 punkti. Untappd ütleb "IPA - AmericanA" ja hinnang 3,8 punkti

Tootjainfo: "West Coast IPA"

Vahepealset kasvu purk, punasel sildil mustad käed ja kalad. Erkvalge vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib väga kaua, haakudes kauaks klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kollane. 

Aroom on HUNNITULT humalas-troopiline, värske ja mahlane, luksuslik ja vaigune. 

Esmamekk on võrreldes lõhnaga palju leebem, magusakas ja troopiline. Keskmaitse liigub lõhnaga ühte jalga, muutudes mõrkjaks, vaiguseks, muruseks, okkaliseks ja vaiguseks, hapukaks ja seedermännilikuks. Lõppmaitse puudutab kirbet, ürdist ja raudrohulist serva, samas aga ka säilub hapukas vaigune jõulisus. Järelmekk keskendub ehk veidi liiga palju mõrkjale poolele, kuivanud raudrohi ja isegi sutike põdrasammalt, aga foonil särab ka vürtsikamat ja seeläbi õhulisemat valgust.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, maguakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas -vürtsikas-magusakas-mõru buketiga Übertaseme rüübe. Võimas IPA, mis kaldub ehk liiga mõru-ürdisse kanti, kuid kindlasti rõõmustab jämedama otsa IPA'de fänne.
---
pilt isetehtud

Coffee and Oatmeal Stout


Coffee and Oatmeal Stout (Dungarvan, Iirimaa) pdl 0,5 l. alc 4,7 %vol. Ratebeer ütleb: "Stout" ja 58 punkti. Untappd ütleb "Stout - Oatmeal" ja 3.66 punkti.

Tootjainfo: "Brewed with local oats from Flahaven’s mills and coffee specially roasted by Badger and Dodo, the oatmeal imparts a rich smoothness which balances the roasted flavours of the barley while in the background there’s a subtle hint of the earthy espresso flavours.
IBU 41"

Keskmist kasvu pudel, vanamoelisel sildil majakas. Pruun vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kaua. Õlle värvus - kirkalt tume punakas-pruun.

Aroom on magusakas-hapukas ja rikkalik, siin leiab nii värsket kohvi ja röstitud kaerahelbeid, šokolaadinööbikesi ja leivakoorukest.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas, röstine ja kuivapoolne. Lõppmaitses leidub magusapoolsemaid ja röstiseid ning pähkliseid noote. Järelmekk on mõrkjas-magusakas ning röstleiva nootidega.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Hea taseme rüübe. Tüüpiline iiri stoudike, veidi kohvisema nüansiga, kuid ei midagi erilist.
---
pilt isetehtud

Kwas Xy


Kwas Xy (Pinta, Poola) pdl 0,5 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer - Flavored" ja hinnang 96 punkti. Untappd ütleb: "Sour - Other" ja hinnang 3,9 punkti.

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "This time we reach for Catharina Sour - a new wave style sourced from Brazil - with a short but successful history. Catharina Sour is a slightly stronger version of Berliner Weisse - necessarily with the addition of tropical fruit. The name comes from the Brazilian state of Santa Catarina - it was there in 2015, home brewers and craftsmen brewed their first beers in this style, looking for something refreshing on hot days. Soon the fashion for a light, fruity acid dominated most of Brazil. Catharina Sour as a new style of beer was also recently included in the BJCP (Beer Judge Certification Program).

Xy acid - we used 15% addition of passion fruit puree to our interpretation, and the whole was acidified with lactic acid bacteria to the level of 3.4 pH"

Keskmist kasvu pudel, sildil sama tootja teistele Kwas'idele omased jooned. Kollaka jumega vaht täidab pool klaasist, kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom - passionvilja särtsakas hapu troopilisus lööb juba kaugelt ninna, selle taga on aga leebe magus pehmus.

Keskmaitse on kergepoolse kehaga ja sirisevalt hapukas. Keskmaitse võtab juurde magusapoolsema, segumahlajoogise noodi, meenutades mõnd troopilist kokteili. Lõppmaitse on hapukas-mõrkjas, kuivapoolne ja keelekülgi kurrutav. Järelmekk on kuiv, keelepära parkiv, õrnalt vürtsikas ja laksuvalt mahlane.

Kergepoolse kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga HEA taseme rüübe. Mahlane ja kerge, suurepärane suvejook, happeline ja värske, aga ei ole ka midagi, mille kohta "vau" öelda.
---
pilt isetehtud

Tuesday, July 23, 2019

Plucky No. 8


Plucky No. 8 (O Brother, Iirimaa) prk 0,44 l. alc 9,2 %vol. Ratebeer ei tunne vel seda jooki. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double New England" ja hinnang 3,93 punkti.

Tootjainfo: "Kveik DIPA"

Keskmist karvu purk, sildil lõugavad koomikslikud tegelased. Kollaka varjundiga vaht täidab 2/3 klaasist ja pole püsiv. Õlle värvus - tuhm-hämuselt kollane.

Aroom - kõigi troopiliste segumahlade vanaema!!! Siin on happelist värskus, magusat raskust, tundmatut vürtsikat, nabatantsu ja puusanõksu, kiirelt hämarduvaid õhtuid ja ohjeldamatutes kogustes rummikokteile mangomehuga.

Esmamekk on raske ja magus nagu hiidtüse neegriemand, kes kokteile segab, kõigiga valimatult flirdib ja isegi nurgas raadio juures tukkuvale vanamehele külge lööb.

Keskmaitses keerab troopiline iludus raadio reggae sagedusele ja asub ennastunustavalt õõtsuma ookeanilainete, merekohina ja meeste meelaste pilkude saatel ... noh ja neegriemand annab ühemõtteliselt mõista, et ega temagi ära ütleks.

Lõppmaitse. Kui kookosalmid oleks täidetud selle troopilise humalanestega, siis koliks kõik maailma õllenohikud siia saarele ja sööks palmid koos juurtega ära. Aga sellest oleks kahju, ses mille varjus siis näitsikud iluleks ja mille lehtedest musta kuninganna baarile katust teha?

Järelmaitse. Humalakunsti maailmaväljanäitus. Õlleilma Kuldne Palmioks! NEIPA'de Oscar!!

GENIAALNE MEGARÜÜBE! Võimatuseni täidlane ja mahlane, kirbuse piiri puudutav, kuid sellel imelise täpsusega balansseeriv, mehumahlane ja mahlamehune. HUNNITU! Ilmselt parim hägu-IPA, mis vana Gambrinuse keelel on voolanud!!
---
pilt isetehtud

Spiritual front

Spiritual front (Kroonpruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol.

Tootjainfo: "Special smoked ale
IBU 42"

Väike lihtne pudel, peaaegu sama lihtne must-valge sildikujundus. Kollane vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - hämuselt pruunakas-oranž. Aroom on meeldivalt magusakalt suitsune - huvitav kas see võib õunapuu suits olla?

Esmamekk on keskmisest suts kergema kehaga ja vastupidisel lõhnale magedalt suitsune. Keskmaitse muutub suitsuseks, kuid põhi jääb iiri stoudilikult mage-hapukaks. Lõpmaitse muutb mõrkjamaks ja vürtsiseks, huvitaval kombel meenutades rosepipra terakesi, mida on nii mõnus nokkida ahjuprae leeme seest. Järelmekk on lõpuks ka kerge magusaka tooniga, kuigi hapukas suitsusus jääb kandvaks fooniks.

Keskmisest tiba kergeme kehaga, ülemäära karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mage-suitsune-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mage-hapukas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme suitsune rüübe. Ülemäärane karbo häiris veidi, aga muidu on tegu põneva seguga kuivast iiristoudist ja rauchbier'ist.
---
pilt isetehtud

SangriAle


SangriAle (Pinta, Poola) pdl 0,5 l. alc 4,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Flavored - Fruit" ja hinnang 78 punkti. Untappd ütleb: "Fruit Beer" ja hinnang 3,42 punkti.

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "For citrus pale but we added naturally pressed cherry and red orange juice and nectarine puree. In this way, an embarrassing choice of what to order - fruity sangria or pale ale - has just ended. PINTA SangriAle - not only Spanish women are surprised!"

Keskmist kasvu pudel, vahvalt värvikalt sildil kirsid. Roosa vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt särtspunane. Aroom - magus, kompotine ja kirsine. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magus-hapukas, magusa kirsikompoti vedeliku taoline. Keskmaitse muutub tugevalt mõrkjamaks, greibisemaks, apelsinikoore ja nelgi nootidega. Lõppmaitse on jõuliselt mõrkjas-magus, justkui sööks kirsimahlas marineerunud punast greipi. Järelmekk pargib mõrkja, kirsikivi või pigem isegi greibiseemne taolise kuivusega keelepära, samas ümbritseb seda mõruseemet magus-hapukas kompott.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magus-hapukas-magus-mõru-magus-mõru-hapukas-magusa buketiga ÜBERtaseme rüübe! Hetkel tundub maailma parima mõttena marineerida greipi kirsimahlas! Ainult et õlu, kuhu see õlu jäi? Suurepärane supershandy neile, kes õlle endaga sina peal pole.
---
pilt isetehtud

Monday, July 22, 2019

Limited Edition No. 12 - Hop Hash DIPA


Limited Edition No. 12 - Hop Hash DIPA (Hope, Iirimaa) pr 0,44 l. alc 8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IIPA - Imperial / Double IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Imperial / Double" ja 3,82 punkti.

Tootjainfo: "For our latest limited edition beer, we sourced rare hop hash - a super concentrated hop resin - from Crosby Hops in Oregon, USA.
To allow the intense tropical hop flavours to shine, we used a simple malt bill of Pale Ale and Oats - for this Double IPA, it really is all about the hops."

Keskmist kasvu purk, humalarohelisel sildil tumeroheline ankur. Sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - õrnalt hämuselt tuhm-tumekuldne. 

Aroooooom. Oooooo-hhhooooo. Humalakaja kaigub kõrvades ja sõõrmetes ja kõrvades. Siiras ja roheline ja rammus ja vaigune ja mangone ja üleüldse selgrooga väntsutav. Puhtast elurõõmust ja humalanektarist ehitatud tempel.

Esmamekk on raskepoolne ja mõrkjas-magusakas, rammus ja toekas, vaigune ja vürtsikas.

Keskmaitse. Vaikurja. Humalanurja. Kurr-nurr-surr, nurrub humalakass. Rohekarvane ja vaigusilmine.

Lõppmaitse. Vürtshumal. Humalavürts. Suuuuur surts. Surakas vürtsikat seedermänni käbiekstrakti.

Järelmekk. Magusmõru kuubis. Selline ülevõimendatud tasakaal, kus humal kosib ananassi. Humalanass.

MEGA! Humalanautleja roheline unelm. Ohhhhh, küll on hea, et kõik õlled maailmas pole tehtud säänse humalakogusega, sest muidu oleks iga-aastased humalavarud otsas esimese nädalaga.
---
pilt isetehtud

Les Cassis Fous


Les Cassis Fous (Pinta / Oud Beersel, Poola / Belgia) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour / Wild Beer" ja hinnang 95 punkti!! Untappd ütleb: "Sour - Other" ja hinnang 3,96 punkti.

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "Blend lambika from the Belgian Oud Beersel brewery and currant sour beer (the base is a recipe for Kwas Jota). Then aged for 6 months in oak barrels of red French wine."

Väike lihtne pudel, elegantne kuld-lilla sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht ei ole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. 

Aroom. Oooo. Püha balsamico! Veiniäädikas ja käärinud sõstrad. Flandria punase ja veini pärad kokku kallatuna ning uuesti käima panduna. Äädikakärbsed teleporteeruvad selle pudeli avamisel kohale KOHE!

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõnusalt, aga mitte agressiivselt happeline. Keskmaitse ... uuu ... suu krookub kokku nagu halvakspanevalt krigiseval vanapreilil lustilist noort neiut vaadates. Suhkruvaba sõstramahl.

Lõppmaitse. Punasesõstramahl segatuna balsamicoga ja magusa sidrunikastmega. Magus suhkrune toon on ju siin täiesti olemas, suisa suhkrutolmune, aga happeline katus katab selle üsna täielikult. 

Järelmekk - vanilje ja kodune õunaäädikas. Kuivemast kuivem alõtšavein. Sõstar-alõtša.

MEGA! See kraam on mega, kui lambic-õlled sind vähegi kõnetavad. Vana Gambrinust kõnetavad nad pisteliselt. Kui õlu joojale haiget teeb, pole enam asi õige. See siin ei tee haiget, vaid avab kõik tšakrad ja püksilukud. Urjuhh!
---
pilt isetehtud

Zhiguli IPA


Zhiguli IPA (Moskovskaya, Venemaa) pdl 0,45 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimäärtlus: "ISA - Session IPA" ja hinnang 34 punkti. Untappd ütleb: "IPA - Session / India Session Ale" ja 3,235 punkti.

Tootjainfo: "hops: Citra, Cascade, Polaris
IBU 30"

Keskmist kasvu reljeefkirjadega pudel, nõuka-aegne sildikujundus. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom on pea olematu, tunda on vaid hapukat saiast linnaselõhna. IPA!!! Lõhnavaba IPA???

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitse on veelgi hapukam, vähese mõrkja kõrvalnoodiga. Lõppmaitse võtab kätte õhkõrna magusa külgaeru, aga jätkab sõitmist ikka tuhmil hapul põhimootoril, mille kohta oleks Žhiguli ainuvalitsemise ajal öelnud, et see õlu on hapuks läinud. Järelmekk näitab korraks värvilisemaid vürtsikaid tagatulesid, kuid kestma jääb ikka seesama, õrnalt mõrkjas ja põhiliselt hapu peajoon.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga niru rüübe. IPA'ga, isegi session IPAga pole sellel joogil mitte kõige vähematki pistmist. Vana nõuka-aegse Žiguli õrnalt humalasem versioon. Otse kraanikaussi kallama ei pea, aga petta saad seda jooki ostes õige mitu korda.
---
pilt isetehtud

Õlleturu ümberkorraldamise aeg

Väikeste pruulikodade tekkimise buum on vist tõepoolest läbi, kätte on jõudnud turu ümberkorraldamise aeg.

Aripäeva raadiole sai sel teemal antud intervjuu, mis on järelkuulatav siit (vahemik 28:00-42:40), pildike on laenatud samast.

Igaks juhuks olgu öeldud, et Äripäeva raadio kuulamiseks on vajalik lihtne registreerumine, sisu kuulamine on aga tasuta.
---
pildike laenatud samalt lehelt
---
PS - väikese eelreklaamina olgu öeldud, et varsti valmib sel teemal ka pikem artikkel ERR jaoks.

Sunday, July 21, 2019

Ringen Stout


Ringen Stout (Voldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Other" ja hinnang 3,26 punkti.

Tootjainfo: "Ringen Stout is richly roasted and slightly blueberry flavoures stout
IBU 51"

Väike jämmedavõitu pudel, sildil mustikad. Pruunikaskollane vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - must. 

Aroom on mõrkjas-magusakas ja hapuka noodiga, meenutades nii röstleiba kui ploome ... noh aga need võivad ju vabalt ka mustikad olla, kui nende peale mõelda :)

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas, röstine ja leivane. Keskmaitses tuleb huvitaval kombel korraks kamašokolaadi mälestus esile, seejärel aga röstitud müsli marjadega. 

Lõppmaitse on magus, hapuka kõrvalnoodiga, mõeldes mustikate peale tuleb ette sellest marjast tihkeks nahkjaks keedetud tarretunud nahkjas moodustis, omamoodi mustikamoosi kontsentraat. Järelmekk räägib jõululeivast, sellest tihkest-nätskest puuviljasest leivataolisest pätsist, mis enamasti lõigates laguneb ja siis mitte kunagi taldrikule püsima ei jää, eriti kui sinna veel killuke võid peale panna.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusaka buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Päris tore jõulujook, mida on kena ka jahedamal suveõhtul libistada, mõeldes kuuselõhna ja ahjusoojuse peale.
---
pilt isetehtud

Brett IPA


Brett IPA (Browar Pinta, Poola) pdl 0,5 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Sour / Wild" ja hinnang 94 punkti! Untappd ütleb: "IPA - Farmhouse" ja hinnang 3,62 punkti.

Tootjainfo (läbi guugel-tõlke): "a combination of fruity-earth aromas of wild yeast Brettanomyces Bruxellensis with new wave citrus hops from the USA. Blend Amalgamation from The Yeast Bay provides a complex flavor profile reminiscent of ripe white fruits (pears, apricots), spices and an earth-stable "funk" medium level. Beer fermented only with wild yeast. Wheat, creamy foundation counteracts extreme dryness resulting from the work of wild yeast, while building the impression of fullness in beer. All intensely hopped at the end of cooking and cold - in a tank. PINTA Brett IPA - wild, wheat IPA."

Keskmist kasvu pudel, sildil söövad kaelkirjakud humalaid. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - hämuselt--mehuselt tuhmkollane. Aroom ... oi kui lahe ... nagu vürtsikas kõrvitsa-virsikumehu!

Esmamekk on keskmisest siba raskema kehaga ja magusakas ja õrnalt vürtsikas. Keskmaitse muutub mehusemaks ja see vürtsikas kõrvaltoon omandab kummalise pehastunud kõrvalnoodi. Lõppmaitse - hmmm ... kas see kõrvits, millest on mehu tehtud ja siis virsikuveiniga segatud, läks ennem mädanema? Järelmekk - mõrkjas-magus, ürdine, heinane, silone ... mehune ja lopergune nagu lössivajunud kõrvits.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga veider rüübe. Balansseerib meeldivuse ja ebameeldivuse piiril. Et nagu oleks vürtsikas meeldiv kõrvitsamehu ja siis oleks nagu käestlastud köögi- ja puuviljadest viimasel päästmiskatsel valmistatud smuuti.
---
pilt isetehtud

Sidrunipidu

Sidrunipidu (Munga, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ei Ratebeer ja Untapd ei tunne veel seda jooki.

Tootjainfo: "Stiil: melomel
Koostis: Mesi, sidrunimahl, laimimahl, sidrunikoor, laimikoor, piparmünt, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil rohekaru rohemetsas :) Vähene valge vahukiht kaob koheselt ja jäljetult. Joogi värv - õrnalt valkjaskollane. Aroom meeldivalt ja limonaadilikult magus-hapu.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapu. Keskmaitse omandab tsitrusekoortele omase parkiva mõrkja tooni. Lõppmaitse keerab keeleküljed oma kuivusega rulli, samas hapu põhinoot on mõnusalt mahlane ja tasakaalus vähese magusaka varjundiga. Järelmekis hakkaks keelepära justnagu tunnetama ka piparmündi jahedat värskust, aga see on pigem teadmisest tulenev oletus kui selge äratundmine.

Kerge kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja väga kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-hapu buketiga Väga hea taseme jook. Kenas tasakaalus mahlane kraam, samas ei pane vaimustuma ega teistele tungivalt soovitama.
---
pilt isetehtud

Friday, July 19, 2019

Delirium Argentum


Delirium Argentum (Huyghe, Belgia) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA - Belgian" ja hinnang 80 punkti. Untappd ütleb: "Belgian Strong Golden Ale" ja 3,67 punkti.

Tootjainfo: "Colour and appearance: red amber, very dense fine white head.Fragrance: spicy, citrus, grapefruit, a hint of caramel in the nose.
Flavour: full-bodied, intense and a touch of caramel. Together with the spicy, citrus-like bitterness, they give this beer a complex and very pleasant fresh, full and bitter aftertaste.
History: specialty beer created to celebrate the twenty-fifth anniversary of Delirium Tremens.
IBU 55"

Sellele sarjale omaselt valgeks võõbatud pudel, traditsiooniline roosa elevant seekord hõbedasel sildil. Kreemikas vaht täidab 4/5 klaasist ja püsib päris korralikult. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. Aroom: traditsioonilise belgia puuviljas-karamellise põhja peal on lisaks murust-puidust mõrkjust.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja magus-mõrkjas. Keskmaitse on hapukam, kuivatatud puuviljade küllane, kuldne ja raskem. Lõppmaitses tuleb esile nüüd juba ürdist mõrkjust, meenutades läbisegi heinapepresid, kummelit ja ehk isegi raudrohtu. Järelmekk on hapukas-vürtsikas ja nüüd juba päris tublisti mõrkjas, kuid see on jätkuvalt kuiv ja heinane, mitte värskelt humalane.

Raskepoolse kehaga, tublisti karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga Hea taseme rüübe. Belgia IPA'sid on olnud ka mõnusamaid-mahlasemaid, see siin on aga tuhmilt ja kuivalt mõrkjaks tuunitud ... aga ikkagi nö kahekihiline õlu, mistõttu jätab mõõdukalt hea mulje.
---
pilt isetehtud

Tetley's Bitter


Tetley's Bitter (Joshua Tetley & Son, UK) prk 0,44 l. alc 3,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Bitter - Ordinary / Best" ja hinnang 13 punkti. Untappd ütleb: "English Bitter" ja 2,96 punkti.

Tootjainfo: "Tetley's was first brewed in Yorkshire in 1822. Tetley's range of quality ales is brewed using only the finest ingredients to ensure the perfect pint every time. "

Keskmist kasvu purk, väga klassikaline õllepurgilik disain. Kollaka varjundiga vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt vask-kuldne. Aroom on leebelt ja meeldivalt linnaseliselt ning karamelliselt magusakas.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub veidi hapukamaks ja leivaseks ... selliseks haputaigna leivaseks, millesse on veidi pohli segatud. Lõppmaitses on tunda tooreste viljaterade ja karamell-linnaste rauarohket nooti. Järelmekk on kuivapoolne, hapukas ja õhkõrnalt vürtsikas.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Selline pretensioonitu, aga korralik pubijook, mis ongi disainitud olema pikalt ja palju kuukamiseks, ilma et kutsuks kellelgi esile vaimustust või vastikust.
---
pilt isetehtud

Mikro


Mikro (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 2,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "ISA - Session IPA", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "IPA - Session / India Session Ale" ja hinnang 3,45.

Toojainfo: "Kerge ja puuviljane IPA. Pruulitud Idaho 7 ja El Dorado humalatega.
IBU 30"

Väike purgike, sildil pisimehike. Valge sõrmepaksune vahukiht on hõre ja püsimatu. Õlle värvus - hämuselt kollane. Aroom on väga meeldivalt puuviljane, troopiline, meenutades vist kõige rohkem papaiat.

Esmamekk on kerge, isegi õrnalt vesisepoolne ja mõrkjas. Keskmaitses suutunnetus muutub täidlasemaks, vesisus kaob, jätkub ühetooniline murune mõrkjus. Lõppmaitses viskab sisse sibake pohlast mõrkjas-hapukat nooti. Järelmekk annab juurde õrna magusa noodi ning lõpuks jääb keelepärale karge mõrkjas vürtsikus.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja paletiga hea taseme rüübe. Lõhn ja maitse lähevad kõvasti lahku - lõhnapildis olevat tugevat puuviljasust pole maitses kuskil ... aga nii lahjat joogi kohta on siin maitset siiski küllaga.
---
pilt isetehtud

Monday, July 15, 2019

Gold Label


Gold Label (Samlesbury, UK) prk 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "BarleyWine / WheatWine / RyeWine" ja hinnang on 12 punkti. Untappd ütleb "Barleywine - English" ja 2,89 punkti

Tootjainfo: "Very strong special beer - the No.1 Barley Wine"

Väike purk, mille kujundus on silmatorkavalt odav. Kollaka varjundiga vaht täidab pool klaasi ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - tume punakaskuldne. Aroom on magus, karamelline ja toorevõitu linnastamata teravilja lõhnaga. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on metalline, hapukas ja mõrkjas, kuiva poolne ja toores. Lõppmaitse on metalline, kuiv ja robustne. Järelmekk on raspeldav, alkoholine ja mõrkjas-magus.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusa buketiga UNTERBIER. Odav, karvane ja tahumatu. 
---
pilt isethetud

Sidrunimull

Sidrunimull (Mehka, Eesti) pdl 0,5 l. alc ~6 %vol. Liigimääratlus: mõdu

Tootjainfo: "Kerge suvine mõdujook. Sisaldab: Ingver, rukkileib, kaneelikoor (leotis), sidrunimahl"

Keskmist ksvu kääniskorgiga pudel, käsitsikirjutatud kuid informatiivne sildike. Hõre valge vahukiht kaob hetkega. Joogi värvus - piimjalt hämune ja hele valkjas kollane. Aroom - mõdu enda lõhna kõrval oleks vist nagu mingi muu noodike, kuid ei ingverit ega kaneeli ei oska isegi teades ära tunda. 

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja särtsakalt hapu ning kuiv. Keskmaitses tuleb ingver päris kenasti esile, võisteldes sidruni kuiva happelisusega. Lõppmaitses hakkab happesus juba silmi kissi tõmbama, vähene suhkrune noodike kuskil taga sidrunipadrikus jääb kahvatuks varjuks. Järelmekis ilmub sellest võsast korraks välja kaneelikoore jupats, kuid sidrunid kasvavad üha jämedamaks, varjutades kõik.

Keskmisest kergema kehaga, nõrgalt karboniseerunud ja ülikuiva paletiga, hapu-magusakas-HAPU-vürtsikas-hapu buketiga ülevõlli rüübe. Hapu mõdu ja hapu sidrun annab kokku hapu ruudus, mis varjutab kõik muud nüansid.
---
pilt isetehtud

Valge


Valge (Pernauer, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Wheat Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Wheat Beer - Other" ja hinnang 3,1 punkti.

Totojainfo: "klassikaline saksapärane nisuõlu, mille nisulinnaste sisaldus on 50%. Maitses on tunda iseloomulikku hapukat puuviljast nooti ja värskust. Mõnus kerge rüübe kuuma suvepäeva! Proovi koos laimiviiluga."

Väike lihtne pudel, pruulikoja tavasilt seekord tumebeežikal taustal. Valge pöidlapaksune vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - hämuselt tume-tuhm-kollane. Aroom on leebelt magusakas-hapukas, toorevõitu banaani nüansiga, täiesti stiilile kohane. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitse on selgelt nisuline, biskviitjas ja pehme. Lõppmaitses tuleb jälle esile banaan, nüüd juba veidi küpsemas valmidusastmes. Järlemekis ilmub korraks nelgine vürtsikas noot, kadudes siis taas magus-hapuka põhitooni sisse.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. Puhas klassika, nisuõlu oma lihtsas kuid stiilikohases esituses.
---
pilt isetehtud

Sunday, July 14, 2019

WRCLW Raspberry Rye RIS


WRCLW Raspberry Rye RIS (Stu Mostów, Poola) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial Flavored" ja hinnang 92 punkti! Untappd ütleb: "Stout - Russian Imperial" ja 3,77 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Russian imperial stout is a historical dark beer style, brewed at the turn of the 18th and 19th centuries by London breweries for consumers looking for new experiences. Clear malt accents - coffee, chocolate and caramel together with the velvety of rye malt, with a lot of power and a special addition - pressed raspberry juice, are associated with fruity Belgian pralines.
IBU 60"

Väike lihtne pudel, sildil kriipsusild. Sõrmepaksune pruun vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - lõputult must.

Aroom - on-on-on vaarikas! Kohe vägagi vaarikas! Ja röst! Oi, poisid-tüdrukud, mida see lõhn mulle meenutab!!! Black In & Blood - kes teab, see teab. Lahjem versioon, aga ikkagi!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mahlaselt vaarikane ja ümaralt stoudine. Keskmaitse ... mmmm ... kas teate kui imeliselt sobivad omavahel vaarikas ja röstlinnas!!! Lõppmaitse - rammestavalt röstine, virgutavalt vaarikane, võluvalt mitmekülgne! Järelmekk on magus-täidlane, sametine ja pehme, röstine, leivane, vaarikatoormahlane.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI JA IMEILUS RÜÜBE! Kordan peamist diagnoosi: Black Ink & Blood lahjem versioon!
---
pilt isetehtud

Teene ja meene

Teene ja meene (Mehka, Eesti) pdl 0,5 l. alc ~6 %vol. Liigimääratlus: mõdu

Tootjainfo: "Kerge suvine mõdujook. Sisaldab: sookail (leotis), must tee (leotis)"

Keskmist ksvu kääniskorgiga pudel, käsitsikirjutatud kuid informatiivne sildike.

Sisuliselt olematu valge vahukirme. Joogi värvus - kirkalt hele vaevu helekollane. Aroom - mõdu enda hapukasmagusale iseloomulikule põhjale lisandub õrnalt magusakas-ürdine sookailu noot.

Esmamekk on keskmise ja kuiva kehaga, hapu ja värskendav. Keskmaitse muutub vürtsikas-sädelevaks, kargeks ja magusamaks. Lõppmaitses tuleb esile sookailule iseloomulik parkiv-magus ürdisus. Järelmekk on vürtsikas, hapukas, kangesti käärinud kasemahla ülevõimendatu varianti meenutav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-vürtsikas-magusakas-vürtsikas-hapu buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Mõnus karge mõdu, kahju ainult, et lubatud musta tee lisandist ei leidunud ühtegi jälge, ei maitses, ei lõhnas, ei värvis.
---
pilt isetehtud

Suits


Suits (Pernauer, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Smoked - Rauchbier" ja hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Smoked Beer" ja hinnang pole samuti välja kujunenud.

Totojainfo: "Smoky lager"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tavasilt seekord tumebeežikal taustal. Sõrmepaksune kollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane. Aroom on leebelt ja karamelliselt puidu-suitsune.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitses seguneb hapukas suits magusa, ehk isegi ülemäärase karamellise magususega. Lõppmaitses lisandub mõrkjust, mis seda magusat kenasti tasakaalustab. Järelmekk on veidi vürtsikas, kuivapoolne ja hapukas-magusakas.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magus-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Väga hea taseme rüübe. Selline mõõdukas suitsuõlu, mis sobib ka neile, kes alles esimesi kokkupuuteid sellise stiiliga otsivad.
---
pilt isetehtud

Saturday, July 13, 2019

Jean Ginie


Jean Ginie (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Gose - Flavored", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Gose" ja 3,75 punkti

Tootjainfo: "Gin Barrel Aged Imperial Gose with Lime and Cucumber."

Väike lihtne pudel, pruulikoja uues kujunduses silt seekord helerohelisel foonil ja kenam kui muidu, vahakaelus tõstab ootusi. Valge vaht täidab 3/4 klaasist, püsides mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne.

Aroom. Kurgilimonaad :) Laimine ja kihisev kurgilimonaad, mis mängib ja kribeleb ninas nagu lapsepõlv. Piiiiiikalt ja aeglaselt sisse hingates ilmub lõpuks kohale ka džinnilik vaigune element.

Esmamekk. Hoooo. Jõuline ja otsekohene. Soolakas ja hapukas. Toekas. Kulmekergitav.

Keskmaitse. Magus-soolane. Jäärapäine. Vastutuult ... eee ... no ütleme et jooksev, eks ole :D

Lõppmaitse. Soolatud pirn. Soolatud melon. Kadakamarjade peal seisnud soolatud metspirn.

Järelmekk. Jeeeee. Kuiv, ürdine, soolane, parkiv. Hämmelduv. 

GENIAALNE! MEGA! SUPER! FRIIGIKAS! Selle õlle juures on kõik valesti, kui läheneda nö premmi-tarbija keelega. Selle õlle juures on kõik õigesti, kui läheneda maitsejahtija avatud meelega. See on üks julgemaid tegusid, mis antud koda on pudelisse pannud. Õige teed pidi liigute, seltsimehed!
---
pilt isetehtud

Rabarberikas


Rabarberikas (Mehka, Eesti) pdl 0,5 l. alc ~5 %vol. Liigimääratlus: mõdu

Tootjainfo: "Kerge suvine mõdujook"

Keskmist ksvu kääniskorgiga pudel, käsitsikirjutatud kuid informatiivne sildike.

Minimaalne erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Joogi värvus - piimjalt udune valkjaskollane. Aroomis on ehe noor rabarber, vähese piimase-jogurtise kõrvanoodiga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja intensiivselt hapu. Keskmaitse - rabarberi hapu põhitoon omandab veidi vanema, mõrkjama, puitunuma nüansi. Lõppmaitses tuleb esile lõhnast tuttavat jogurtist pehmet magusat külge. Järelmekk seevastu aga pargib keele armutult ja täies ulatuses ära, pannes kohe uut lonksu tahtma.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapu-magusakas-hapu buketiga HEA taseme rüübe. Veidi ekstreemselt kuiv olek tekitab dehüdreerumise illusiooni, mistõttu janu vastu see jook küll ei aita :)
---
pilt isetehtud

Pilsner Urukell


Pilsner Urukell (Käbliku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Pilsener - Czech / Svetlý", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Pilsner - Czech" ja hinnang on 3,31 punkti

Tootjainfo: ""Good heavens, just look at the time! Shop has been open for five hours already!" chirped wren, when flying towards the shop like a cork from a bottle
IBU 37"

Keskmist kasvu purk, lustakalt plagieeriv sildikujundus. Erkvalge vaht täidab pool klaasi, kuid kaob kiirelt. Õlle värvus - kerge hämuga tumedapoolne kollane. Aroom - kerge ja lihtne hapukas-magus laagerõllele omane lõhnapilt. 

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on hapukas, muruselt humalane ja värske. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks ja kergelt vürtsikaks. Järelmekk on magusakas ja päris lõpuks jääb järele hapukas-vürtsikas värskus.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Puhas ja klaar sooritus, kui üldse millegi kallal norida siis ehk kaob karbo liiga kiirelt, kuid muidu ... tubli ja aus laager.
---
pilt isetehtud

Friday, July 12, 2019

WRCLW Tonka, Vanilla & Chocolate Baltic Porter Nitro


WRCLW Tonka, Vanilla & Chocolate Baltic Porter Nitro (Stu Mostów, Poola) pdl 0,33 l. alc 9,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter - Baltic" ja hinnang 99 punkti!!! Untappd ütleb: "Porter - Baltic" ja 4,11 punkti

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "At the Porter Baltic Festival in 2019, we have also prepared a special version of this drink! We added very aromatic additives - cocoa, vanilla sticks and tonka bean to long-fermented, dark bottom-fermented beer with a strong malty foundation and mild notes of dark malts. Together, they form an unbelievably delicious combination, and all are joined by a uniquely velvety texture, thanks to the beer being saturated with nitrogen in a special technology. For such a connection, the Porter's Day Festival can be celebrated on a daily basis!
IBU 40"

Väike lihtne pudel, sildil kriipsuankur ja merelained. Kollane sõrmepaksune vahukiht püsib üsna kaua. Õlle värvus - sügavmust. 

Aroom. Oi see on suisa siiiidine. No nii mõnusalt ja siledalt ja sulnilt nina paitav, et kohe lust. Tonka kasutamine võib lüüa ülemääraselt lõhnavankri kummuli, kuid siin on tegu tõepoolest ülinauditava ja delikaatse seguga vanillist, kohvist, tammest ja šokolaadist ning pähklitest.

Esmamekk on raskepoolne ja mõõdukalt karboniseerunud, sametine ja soe. Pimenev taevas ja seintest õhkuv päevasoe.

Keskmaitse. Kakao-ookean. Pähklitega pruulitud kakao. Mandlikakao. Tilgake pähklilikööri. Puhkus tugitoolis.

Lõppmaitse. Rummis leotatud rosinatega tehtud leivasupp. Kakaojäätisega serveeritud leivasupp. Sametpehmed mõtted ja unised pilgud.

Järelmekk. Röstitud magus rosinakeeks mõrušokolaadiglasuuriga. Tukastus.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Perfektses tasakaalus, sordiini all doseeritud lisamaitsetega, täidlane ja samas täiesti ise sinu sisemusse voolav hunnitult hea jook.
---
pilt isetehtud

Glütsürr


Glütsürr (Käbliku, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter - Imperial Flavored", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb "Porter - English" ja hinnang on 3,56 punkti

Tootjainfo: "Robust porter with liquorice root
IBU 52"

Väike lihtne pudel, sildil toimuvast ei saa ausalt öeldes aru. Tume-hallikas-kollane vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib korralikult. Õlle värvus - vähese punaka helgiga must. Aroomist uhkab vastu tuhka, selle alt tuleb ajapikku välja vägagi magus ja kõvasti röstitud biskviit. 

Esmamekk on raskepoolse kehaga, magusakas-hapukas, keeleotsa tuntavalt soojendav. Keskmaitses tuleb üsna selgelt esile lagritsa spetsiifiline mage-magus olek, segunedes kange kohviga. Lõppmaitses muutub lagrits juba veidi aniisilikuks ja veidi läilaks ... aga noh sihandne see lagrits juba kord on. Järelmekis uhkab taas tuhka ja sütt, ei saagi aru, kas keelepäral õhetab lagritsa vürtsikas intensiivsus või alkoholi soojus ... aga küllap nad koos mõjuvad. 

Väga raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja tihkelt õlise paletiga, magus-hapukas-magus-mõrkjas-magus-vürtsika buketiga mõõdukalt friigikas rüübe. Kes fännab lagritsat, armastab ka seda õlut. Kes jälestab lagritsat, ärgu parem proovigu ka seda jooki. Vana Gambrinuse jaoks on asi üsna paralleelne, nii et tunnustan tegemisjulgust, kuid ei oska ka kuidagi vaimustuda.
---
pilt isetehtud