Valgevärava Black IPA

Black IPA (Valgevärava pruulikoda). pdl 0,5 l. alc ~5%. liigimääratlus - nagu nimi ütleb tume IPA ... üsna haruldane kooslus!

Alustuseks soovib Gambrinus aplodeerida selle hobipruuli toodangu disainile. Lihtsate võtetega saavutatud maitsekas kujundus, lisaks sisaldab silt ka kõike olulist infot. Tsiteerin "Black IPA 2012. Ebatraditsiooniline Eesti õlu. Alk. ~5% vol. 0,5L. Bottle conditioned. Valgevärava pruulikoda aastast 2010" Tsitaadi lõpp :)

Ahjaa, ka väike mõnus logoke on lisatud - kollasel taustal kaks V-tähte ... või siis kaks õlleklaasi ;)

Mõistagi sooviks Gambrinus kuulda veel kümneid detaile, alates algmaterjalidest ja pruulimisviisidest. Aga ühte soovitust tasub kõigil pruulidel võtta tõsiselt - kirjutage sildile (kasvõi käsitsi) villimise kuupäev!

Aga nüüd õlle juurde. Kreemikas vaht moodustab kallamise hetkel sõrmepaksuse koheva kihi, mis küll kaob minutikesega, kuid jätab siiski kihi nii õlle kui klaasi pinnale ... seega aus värk! Õlle värvus - absoluudile lähenev must.

Aroomis segunevad IPA-likud kanged tsitruselised humalanoodid ja tumeda rösti kohvinoodid, kuid need viimased ei varjuta esimest. Ei saa öelda, et tegu oleks väga selgelt väljendunud humalapommiga, kuid meeldiv, magus-kirbe tsukaadine lõhn paneb õllest ootama paljutki.

Esmamaitse on kerge ja kribelev (mõõdukas karboniseering). Keskmaitses tajud head hapukat, punase greibi ja kohvilikööri segust mekki, mida ei taha kuidagi keelelt minema lasta. Järelmaitses tugevneb röstlinnaste õrnalt suitsune-leivane maitse, millelel lisab kogu suud kattev sidrunheinane/laimine värske happesus.

Keskmise kehaga, tubli ja tihke suutäiena mõjuv tõsine toodang, mis väärib iseseisvat nautimist. Selle pudelikesega võiks veeta kohe mitu tundi, nii mõnus on ta tilkhaaval tiksudes. Sama versiooni võiks edasi arendada topelt-IPA'ks, potentsiaali on sellel tootel kõvasti!
--------
pildi lisan homme.

Brālis Tumšais

Brālis Tumšais (Alus Nams). pdl 0,5 l. alc 6,6%. liigimääratlus: dunkel-tüüpi tume lager.

Lihtne pudel ja disaind, isegi korki pole vaevutud omanäoliseks teha. Vaht moodustub korralik, kahesõrmene, kuid kaob üsna ruttu. Õlle värvus - klaar, oranži tooniga punakaspruun.


Aroom tundub üsna mitmekihine, esmalt tajud kuivatatud puuviljade magusust, seejärel kerget suitsuvinet ning lõpuks karamellsuhkrut. Esmamaitse tervitab väga magusalt ja kergelt, seejärel muutub aga küpsemaks ning jõulisemaks, karamell-röstiga linnaseliseks. Lõppmaitses domineerib karamell-suhkur ja õige väheke on tunda ka humalamõrut, kuid üsna diskreetselt.

Keskmise kehaga, tumeda õlle kohta väga karge ja puhas, mõnusa buketiga rüübe, mida võiks soovitada korraliku pardiprae kõrvale. Liiga kerge et olla tõsiseltvõetav tume õlu, kuid liiga maitsev et jätta teine klaas võtmata!
--------
pilt siit

Bralis Gaišais

Bralis Gaišais (Alus Nams). pdl 0,5 l. alc 5,3%. liigimääratlus: hele lager.

Lihtne pudel ja sama lihtne kujundus, moderne ja väheütlev. Õllevaht tekib napi sõrme jagu ning pole kuigi püsiv. Õlle värvus - heledamat sorti kuldkollane.


Lõhn on üllatav. Esmalt tabab nina vaid nõrka linnasearoomi, kuid murdosa sekundist hiljem tõuseb kuskilt alt üles magus, puuviljane ja martsipanine aroom ... ja kuidagi ei saa aru, kuidas sa seda kohe ei tajunud. Sama efekt tekib ka teisel ja kolmandal nuusutamisel - sellist fenomeni pole Gambrinus varem tajunud!

Maitse puhul toimub samasugune muutus, ainult et vastupidises suunas. Esmalt kerge ja magus-karamelline mekk transformeerub kiirelt tugevaks kliisepikuliseks linnaseks. Järelmaitse jääb meenutama midagi kerget ja puhast, suvist ja mõnusat. Midagi sellist, mida sooviks kogeda ikka veel!

Kerge kehaga, kuid intensiivse ja omapärase maitsega ning kergelt õlisevõitu paletiga suurepärane hele õlu. Sobiks suurepäraselt nii juustuse pastaroa kui mõnusa suupistevaagna kõrvale. Seda väiketootjat tasuks kindlasti Eesti turule tuua!
-------
pilt siit

Litovel Moravan

Litovel Moravan (Pivovar Litovel). pdl 0,5 l. alc 4,8%. liigimääratlus - pilsner.

Lihtne pudel ja sama lihtne disain. Vahu osas on see õlu üsna kasin - mõnemillimeetrine kiht kaob kiirelt ja pea jäljetult. Õlle värvus - heledapoolne kuldkollane.


Aroomis tunda hea vee lõhna kõrval tublide linnaste magusakas mekk ja õige väheke ka aromaatseid tšehhi humalaid. Esmamaitse on nõrk ja kergelt väävline, keskmaitses lisandub teravust veelgi enam ... ning alles järelmaitses taastub suhteliselt tavapärane humala ja linnaste balanss.

Kerge kehaga, aga ootamatult terava maitsega rüübe. Ei oska sellist suud õhetama panevat maitset pilsneri puhul heaks pidada ... ehkki laager-pärmi puhul on väävliühendite tekkimine paratamatu.

-------
pilt siit

Dinkel

Dinkel (Malmgårdin Panimo). pdl 0,5 l. alc 4,5%. liigimääratlus: poolnisuõlu, mille eripära on Soome kohaliku speltanisu kasutamises.

Lihtsat pudelit kaunistab maitsekas ja minimalistlikult elegantne silt, mis rõõmusatb asjatundja silma nii humala- kui värvusindeksi, kuivaine sisalduse ja soovitava serveerimistemperatuuri äratoomisega. Vahtu tekib poole sõrme jagu ning see pole kuigi püsiv, ehkki markeerib oma kohalolu kenakesti klaasiseintel. Värvus - kergelt udune, kuldne merevaik.


Aroom on keskmise intensiivsusega, kuid väga meeldiv. Magusavõitu üldpildis tajud nii head puhast vett kui korralikku väheröstitud odralinnast ... ja ka nisulõhn on aimata, ehkki nõrga- ja magusapoolselt, mitte tavapärase hapuka tooniga.

Esmamaitse on väga värske ja klaar, kerge küpsetisemaiguline. Keskmaitses tajud aga väga kvaliteetset buketti põhjamaistest mõrkjatest humalatest ning järelmaitses jõuab kohale ka nisuõllele tüüpiline hapukas lisand.

Pisut kareda kehaga (see tuleb veest) ning väga tasakaalus buketiga värskendav ning lausa elitaarsena mõjuv rüübe. Sedasorti õlut soovitaks ma mitte mingi toidu juurde, vaid puhta maitseelamusena omaette.
------
pilt siit

Tumma Kukko

Tumma Kukko (Laitilan Wirvoitusjuomatehdas). prk 0,5 l. alc 4,5 l. liigimääratlus: dunkel ehk tume laager.

Lihtne ja sisuliselt ilma mingi disainita purk. Ebamäärast pruuni värvi ja kukepilti ei saa just eriliseks disainiks nimetada, või mis? Õrnalt kreemika varjundiga tihe vahumüts püsib mõnda aega kenakesti, suutmata endast küll seintele erilisi jälgi jätta. Õlle värvus: klaar ja pruunikaspunane.


Aroom on sellel rüüpel küll sisuliselt 0. Peale üsna puhta vee võib hea fantaasia korral tajuda täisterasepiku ... ja veel mingit hästi nõrka, limonaadist marjalõhna. Maitse tervitabki  sellesama hapuka morsimarjana, olgu siis selleks jõhvikas või pohl. Keskmaitses lisandub siia hästi kuivaks röstitud, kuid siiski oma mõnusa maitse säilitanud linnaste sepikune-küpsiseline paitus. Järelmaitses tunned aga veidikese humalaid, ehkki nende kibekas maitses oleks justkui hoopis pohlalehtede või muude rabataimede kirbust.

Veider, nõrga kehaga ja õrn-sametise paletiga rüübe. Aga siiski mitte halb, ei seda kohe kindlasti mitte. Kui ma ei näeks, et tootja väidab siin olevat vaid nelja klassikalist komponenti, siis oleks ma pimetestis valmis seda pidama marjaõlleks. See sobiks isegi rõhutama mingi metsamarjase liivataignaga koogi magus-haput elamust.
------
pilt siit (ehkki sellel on mitte purk, vaid pudel)

Montagnarde Ambree

Montagnarde Ambree (Brasserie de l’Abbaye des Rocs). pdl 0,33 l. alc 9%. liigimääratlus: Belgia kange (tume) eil.

Rõhutatult kloostriliku sildidisainiga lihtne väike pudel. Kolmesõrmene vahumüts taandub väga aegalselt, haakides end veidi ka klaasiseintele. Värvus: hägune tume merevaik.


Aroom ... oi see on mõnus. Belgia eilidele iseloomulik magusakas bukett, milles on seekord sülega õitsvaid heintaimi ja kuivatatud mesimagusaid rosinaid ning virsikuid. Maitse mõjub külluslikuna juba esmamekkimisel. Alguses tajud keskmise kehaga ja üsna alkoholiselt sooja pehmust, keskmaitses lisandub siia terve kuhi mees veeretatud ja siis kuivatatud heledaid puuvilju, lõpus aga tuleb tubli sahmakas keskmiselt röstitud linnaseid ja tugev pähkline lisanüanss.

Üle keskmise kehaga, kleepja buketiga sametine rüübe, mis sobib kas veinis hautatud metsloomaliha või vürtsikama pasteedisaia juurde.
-----------
pilt siit