Taara Avita!

Taara Avita! (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,8 vol% Ratebeeri liigimääratlus: "stout", hinnang pole veel välja kujunenud. Taaskord ratebeeri puudujääk - no ei ole neil määratlust "rum barrel aged stout" jaoks :)

Toojainfo: "A multi-layered stout aged for 6 months in rum barrels from the island of Martinique. The beer is named with the ancient Estonian war cry that was used when attacking the enemy. You might want to pronounce it something like Tah-rah ah-vee-tah! and it means ’May Thor help us!’"

Väike lihtne pudel, tumedates toonides sildil ... maamehe tööriistad? Miks? Aga miks ka mitte? Mainimisväärne on ka märgis "cellar series", mis hakkab nüüd ja edaspidi tähistama selle pruulikoja vaatides väärtistatud versioone.

Pudlist klunksub välja midagi õlijat ja musta. Kollakaspruun vaht täidab pool klaasi, taandudes suhteliselt kiirelt õhukeseks, kuid siis juba püsivaks kihiks. Õlle värvus - kosmiline. See tähendab et neelavalt must.

Aroom. Rumm. Rumm ja tamm. Rumm ja tamm ja vanilje. Ja siis kuskil kolmandal korrusel on magus-mõrkjas röstine linnas. Toasoojalt mekkides (nagu vana Gambrinus seda alati lollaka järjekindlusega sooovitab) on rumm ehk tiba liiga terav, kuid üldpilt on siiski jõuliselt köitev.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga (kuid polegi tinaraske!), keeleotsa järav ja vürtsikas-magusakas. Keskmaitse lööb rummise kahvli keele sisse ja proovib seda ümber telje kruttida nagu grillvarda otsas. Magus-mõrkjas, kleepjas ja õline nagu võiks välja näha rummitünni kukkunud pruulmeister, kelle eesmärk oli päästa liuatäis kirsse ja kreeke põhja vajumast ... ja see tal õnnestus! Lõppmaitses seguneb lagrits rummis ja šokolaadiga, moodustades kokku selga judisema ajava mikstuuri. Järelmekk on õhetavalt vürtsikas, magus-hapukas ja rummis leotatud ning šokolaadi kastetud kirsse meenutav.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlise paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Ehkki rüübe on 6 kuud olnud rummivaadis, tahaks ta tõelise küpsuse saavutamiseks olla veel vähemalt sama kaua pudelis järelküpsemas. Või aastat nii tosin ... sest paremaks ta läheb raudselt. Taas on see kord, kus Gambrinus vaatab Põhjala poistele pisut manitsevalt otsa nagu mänguhoos poisikestele - te teete geniaalseid asju, aga kannatust ... kannatust ja veelkord kannatust! Sellest õllest võib saada üks teie kroonijuveele, kui suudaksite ta iseenda, Gambrinuse ja teiste eest veel mõneks aastaks ära peita. Praegusel juhul soovitaks (nii veidralt kui see ka ei kõla) pakkuda mõõdukalt jahutatuna, aga võib-olla vaniljejäätisele valatuna!

---------------

pilt istehtud