Friday, May 10, 2019

La Leggenda Elijah


La Leggenda Elijah (Brewfist, Itaalia) pdl 0,33 l. alc 12,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial" ja hinnang pole välja kujunenud, Untapped ütleb "Stout - American Imperial / Double" ja hinnang 3,77 punkti

Toojainfo: "Imperial Stout aged for a year in Bourbon barrels Elijah Craig with the addition of vanilla pods. Powerful and complex, conquers in an instant. The Elijah Legend is dedicated to Reverend Elijah Craig, a reference figure linked to the birth of the first Bourbon. Malt: Carafa 3 special, Chocolate, Brown coffee, Crystal, DRC, Extra Pale, Imperial, Maris Otter. Luppoli: Magnum. Yeast: Nottingham. Alcoholic degree variable from batch to batch."

Väike lihtne pudel, selle pruulikoja vaadi-hoidiste seeriale omane vaadiline sildikujundus. Must õllekirme. Õlle värvus - no kulla velled, mihandne see olla saab? Lillatriibuline või? Nomõistagi nii must, kui te suudate ette kujutada ja siis veel kaks kraadi kangem must. 

Aroom ründab alguses eheda ja elava alkoholiga. Kui see esmarünnak aga vastu pidada ja oma nospel jätkuvalt klaasis hoida, siis avanevad pehmemad ja täidlasema tšakrad, mis räägivad värskeltriivitud kookose ja ... jebremia küll ... rohelise sibula keeles? See on nüüd küll ootamatu vimka, mille nina praegu vanale Gambrinusele mängis ... ja sellest lõhnateadmisest ei saa enam lahti kah!

Esmamekk on väga raske kehaga ja õlijas, kookosõli ja rummi ristteel vedeleva vaniljekauna taoline. Keskmaitse muutub toore tamme ja kreegisiirupi vahepealseks ... ja no tee sa või sinist siga, aga roheline ning värske ja mahlane roheline sibul on jälle maitsesilma ees!

Lõppmaitse on huvitavalt kahetine. Ühest küljest loksub see küll õlise ja tihkena, maapähklivõide ja rummikoola kontsentraadina, teisalt aga kerglase, mahlase ja värske rohelise maitsemuruna ... no neid kahte maitsemaailma ei saa ju ühekorraga tunda! Või saab ikkagi? 

Järelmekk aga tõmbab kõik varasemad õlised raskused maha ja pakib ennast raua- ja vaserohkesse metalsesse kapslisse, sellisesse ajaloolisse maitsemulli, mida kirikutornidesse või pruulikodade vundamentidesse tulevastele põlvedel tallele pannakse.

Veider, segadusse-ajav, kahepaikne ja kolmemõõtmeline, raske-kerge, õlijas ja roheline ühekorraga. Tasememääratlusega jääb vana Gambrinus seekord hätta, kuid selline üllatus on igatahes meeldejääv, seega on rüübe raudselt kuskil selle positiivse poole peal, aga samas ka mingis veidras kunstkamberlikus friiginurgakeses.
---
pilt isetehtud

No comments:

Post a Comment