Manija sarviline

Manija sarviline (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9 %vol. Liigimääratlus: ???

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, infopuudega sildike. Erkvalge vaht täidab ligi pool klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne.

Aroom. Luhamaa-ma'i-või. Issver. Pooleks kaksatud putkevarred. Talla all närustuvad teelehed. Varahommik. Nii vara, et ainult linnud teavad ja kisavad juba päikest välja. Sina aga askeldad hämaral kaldapealsel ning valmistad endale kõrge rohu sees pajuvõsa külje all mugavat pesa kalapüügiks.

Esmamekk. Suutäis muruleiba. Karget, kastemärga muru terasepikuviilakal. Miks seda niimoodi sööma peab?

Keskmaitse. Minemetsa. See ... see on toortatar? Leedripuuõitega segamini hakitud toortatar? Vürtikas ... või oot, see on see gruusia marineeritud õisik džondžoli! Mille asemel tihti kohalikud kavalpead müüvadki leedripuu õisikuid.

Lõppmaitse. Kas leedripuust nõrgub vaiku? Kui jaa, siis see on justnimelt see juhtum.

Järelmekk. Mesine. Lummav. Veider. Päike tõuseb, udu kerib sosinal sinu ja põõsaste ümber ning sa oled kindel, et nägid just näkki.

Taevanevägi. Vana Gambrinus on hämmingus. Belgiapärane leedripuuleotis? Või mis asi see nüüd oli? Unes või ilmsi? Mis taimi nad seal Manilaiul söövad või suitsetavad, et selliseid sarvilisi näkke näha ja maitsta saab?
---
pilt isetehtud