Disain on ... eee ... kuidagi kubistlikult või impressionistlikult mõjuv, meenutades 20.saj alguspoole kunstivooge. Piimakohvi karva vaht täidab 99% kannust, kahanedes üsna hoogsalt ja väheste jälgedega. Õlle värvus - udune tumepunase helgiga tuhmpruun.
Aroom on kuidagi väga kitsi sellise kanguse kohta ... jah alkoholi soojus uhab klaasist küll üles, kuid üldtoon on kuidagi ... puine ... meenutades kergelt kuumenenud punast väärispuitu.
Esmamekk mõjub üsna raskelt, sametjalt ja magushapukalt. Keskmaitse muutub väga külluslikuks, kirsi ja kooreiirise, konjakivaadi ja linnaselikööri tasoliseks. Lõppmekk meenutab taaskord puitu, õilsast pähklipuust või tammest liköörivaadikest, sinna juurde likööris suhkrustunud metsõunte kirbe delikateslik maitse. Järelmaitse paneb suu õhkama kardemoni, vanilje ja koriandriseemnete, vürtsi ja rummikoogiliku raskusega.
Väga jõulise kehaga, kleepja ja vürtsika paletiga, tugeva iseloomuga rüübe, mis oleks paras järelnapsiks pillava õhtusöögi järel. Kui siia kõrvale midagi pakkuda, siis vaid konjakikirsse.
-------
pilt siit
No comments:
Post a Comment