Merihärg

Merihärg (Veldi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA", hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: odralinnas, rukkilinnas, vesi, suhkur, pärm, humal
IBU 44"

Väike lihtne pudel, sildil pruulikojale omane haugsarveline põder, seekord tumesinisel foonil. Pruunakas vaht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - tuhmilt pruunikaspunane (üsna ootamatu IPA kohta).

Aroom on ausalt öeldes kummaline. Olgu, rukkisus on selgelt tunda. Mõningane kohvisus ka. Aga siis on mingi ... märg suitsune kanarbik? Kauge rabapõleng? Kuidagi rabe ja kore on see kummaline hapukas-suitsune foon.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse ... kreeeeeks ... kummaline, oi kui kummaline. Pohladega tehtud rukkileib? Kõrvetatud pohladega tehtud rukkileiva koorik? Tumedad ülekuivatatud rosinad ja jõhvikad.

Lõppmaitse toob sisse päästva magusakama tooni, mis muudab üldmulje leebemaks, kuid ka siin lingerdab tagapool üks kärssavate juustega kummaline sarviline tegelane nagu heitunud Tölpa peale rabapõlengut. Järelmekk on hapukas-vürtsikas ja sutike asfaldine. Mida teeb päikesekuum asfalt keset kanarbikunõmme?

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika buketiga Kummaline rüübe. Tume suitsune rukki-IPA oleks ehk õige määratlus. Noh eks sildil ole ka kirjas: "eripruul-IPA" ... erilisuses ei saa nüüd küll kahelda. Maitsejahtijal tasub asi ära proovida. Muul rahval ... noh ma ei tea. Eks ise vaadake :) Sõrmeaksust maasuitsust singiviilakat tahaks, mis on üle panni lastud ja siis mädarõikakreemiga üle kallatud.

------------

pilt isetehtud