Tootjainfo: "Koostis: vesi; pale ale, melano, cafe, chocolat, roasted barley, arome, black linnased; norther brewer ja goldings humalad; tähtaniis, üllatused, pärm."
Keskmist kasvu kääniskorgiga pudel, mis sellise kangusega joogi puhul mõjub kummalise valikuna. Jõultulede-kirju tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune pruunakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - vähese punaka helgiga must.
Aroom on rasekpärane, veidi liiga terava algusega ... ilmselt aniisi temp? Siis aga läheb asi veidraks. Kummi. Talgine kummi. Päikese käes jalgratta sisekummi paikamise lõhn. Misasja? Nelk tuleb kah, aga pisut hiljem
Esmamekk on raske kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub piparkoogiks, siukeseks magusapoolseks ja vürtsikaks ... ja sellele piparkoogile sa jood peale kihisevat leivakalja! Lõppmaitse alustab kuningliku raskepärase ploomipovidloga, kuhu on lisatud nelki ja kaneeli ... aga siis kukub ka siia tükike kummit??? Järelmekk korrigeerib aga kõik eelmised apsakad, pakkudes jõuluõllele kõiki sobivaid nüansse alates magusast raskusest ja lõpetades vürtsika veinisusega.
Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Väga heal tasemel rüübe. Kui poleks seda kummalist tajuhäiret, mis mingil hetkel rattakummi tunda laskis, siis paneks "überrüüpe" hinnangu letti. Igatahes kui ta nüüd veel kuni jõuludeni laagerdub, siis võiks kraam lausa super olla!
-----------------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment