Sunday, August 3, 2014

Dog C

Dog C (BrewDog, Šoti) pdl 0,33 l. alc 15,1 %vol. Liigimääratlus: imperial stout. Ratebeeri hinnang ...
noh see suunab visalt Dog A lehele, nagu ka Dog B puhul ... ja seal on hindeks 100 punkti! Kuid kes viitsib vähegi süveneda, siis see pole sama õlu, niieet Ratebeeri kala :(

Tootjainfo: "Dog C is an extra special brew, marking 7 years of BrewDog. Like Dog A & B before it, Dog C is an imperial stout, brewed with a potent mix of speciality ingredients.

Dog C pours like dark matter into your glass, with a deep tan head. On the nose there’s a subtle but powerful blend of dark chocolate, espresso, chilli spice and molasses, boosted with hints of molasses, cocoa powder and brandy.

On the palate, there’s a chewy treacle toffee backbone, supporting the spicy hop flavour and naga chilli heat. The malt bill adds further spice from the rye, and a smooth refined mouthfeel from the wheat and oats.
Dog C is like eating chocolate ice cream and drinking cognac in a leather armchair. It’s like Darth Vader - powerful yet restrained. It’s also perfect for cellaring, or for a vertical tasting with Dog A & B.

IBU's:90Malts:Extra Pale Wheat Carafa Rye Flaked Oats Dark CrystalHops:Chinook Cascade FugglesTwist:
Brewed with cacao, coffee and naga chilli"

Kõtt tagasi tootjainfot lugema ... tean ma teid küll, seda te ju lugeda ei viitsi!

Lugesite? Kindlalt? Noh olgu, eks ma annan andeks teile võrukaeltele :)

See rüübe algab karbist, tuhmhallil foonil mustade kirjade omamoodi esteetikast. Väikese lihtsa pudeli silt jätkab sama stiili. Tuhm tumehall vahukiht on õhuke ja püsimatu. Õlle värvus ... noh kas ma pean seleta, et see on kirjeldamatult must. Must on kuidagi kahvatu sõna selle vedeliku kirjeldamiseks niikuinii :)

Aroom ... oi poisidjatüdrukud ... pudeli avamise järel täitub tuba imelise portveini ja pehme brändi lõhnaga, mis väljakallamise järel muutub kõrvulukustavaks! Poole meetri pealt on tunda kohvi ja kreeke, tumedat biskviiti ja melassi. Kui aga söandad lõpuks nina klaasi torgata, saabub aroomiorgasm. Hea värskeltröstitud kohvi, mida sa alles asud jahvatama. Ploomiliköör. Sulanud tume šokolaad. No mis. Sa. Veel. Tahad?

Esmamekk mõjub kui mäetrolli higi ... tihe ja kõrvetav, kuid samas ka kui haldjate neste, nii ülev ja vaimustav! Keskmaitse ... jiiiibus ... Gambrinuse paljad jalad hakkavad laua alla padisema ... oi kuuuuui tihe ja intensiivne ja niikuradima vaimustav! Selle nimel tasus päev otsa oodata ja veedieedi peal olla, et maitsetaju võimeneks. Kreegipovidlo ja ploominaps, tšillišokolaad ja benediktiin, magushapu murakamoos ja kirbe ürdiliköör ... ooooo mu õnnis keel, mida on kallistanud ennemgi hunnitud rüüped, kuid nüüd said sa valgustuse osaliseks. Või siis Pimestuse, sest tulimustast ööst ei saa ju valgustust tulla. Või saab?

Lõppmaitse. Mis lõpp? See on alles algus, sest lõppu pole sel maitserännakul näha! Siin varasalves leiab röstitud metspähkleid ja ülekuivanud rosinaid, kookoskreemi ja sidrunheina, ambroosiat (mitte et ma teaks kuidas see maitseb) ja hurmaad (mitte et ma mäletaks) ... kuid need sõnad tulid ise ekraanile, ausõna!

Järelmekk kaigub tammiselt ja tummiselt, loksub õliselt ja särtsub tuliselt. Siit mäetipust alla vaadates näikse eelnev teekond nii lühike, sest finaal sunnib vaiksele alandlikkusele Maitsejumala kõikvõimsuse eest, kes seda kõike on meile proovida andnud, sest nii on raamatus kirjas, aamen ja allah olgu akbar!

Andke andeks mu head sõbrad ja muud väänikud, kuid mõistlikku juttu seekord ei sündinud ... no kui sind ikka lüüakse randauhutud tõrvase laevalauaga põlvist saadik liiva sisse ... nigu vaalasabaga ... hehhehheee (lugeda Marko Matvere häälega kalareklaamist).

Titaanraske kehaga, ebainimlikult tihkelt õlija paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusa buketiga KOHUTAVALT KOSMILINE ÕLLELIKÖÖR! Rüübe, mis sobiks lõpetama külluslikuimat õhtusööki ning selle järel paluks pakkuda vaid lugupidavat vaikust ja merekohinat!
----------
pilt isetehtud

No comments:

Post a Comment