Monday, August 12, 2013

Black Tokyo Horizon

Black Tokyo Horizon (BrewDog). pdl 0,33 l. alc 15,2 % Liigmääratlus: imperial stout. 100 punkti ratebeerist ja 89 beeradvocate järgi!

Alustada tuleb sellest, et seesinase rüüpe tegemisel on käe külge pannud peale Brewdogi veel Mikkeller ja Nogne O ... sellest paremat troikat saab olema väga keeruline välja mõelda Põhja-Euroopa õlleruumis!

Tootjainfo: "Special Collaboration between Nogne, Mikkeller and BrewDog which is a recipe based on all three brewers big stouts, Nøgne Ø Dark Horizon, Mikkeller Black and BrewDog Tokyo*."

Minimalistlik, kuid samas edev kujundus algab juba karbist. Õlle väljavalamisel jääb mulje, nagu pulpsaks pudelist välja Öö ise! Tume hallikaspruun vaht mõjub kui montaazhivaht, mis jääb siia klaasi igavesti. Õlle värvus ... see on taas see kord, kui no ei saa millestki rääkida. Kas must auk omab värvi? Vist mitte!

Aroom - see on midagi rämedat ja röntsakat. See lõhnab kui leeklambiga põlema tõmmatud kohvikott, mida on kustutatud kange turbaviskiga. Terav, karm ja ähvardav nagu roostes lihakirves maniaki käes.

Esmamekk paneb appi hüüdma - keeleots oleks kui asfaldi sisse torgatud ... see kleebib end su külge, kavatsemata enam lahkuda, kergelt kõrvetades ja samas andes lootust, et edaspidi läheb ainult hullemaks. Kuid see kõik toimub hea eesmärgi nimel, eks ole ju?

Keksmaitse sunnib kulme kuklale kergitama. Lõhnas ja esmamaitses robustsena tundunud jook muutub korraga heatahtlikuks purjus Dionüsoseks, kes kõik su esmased kannatused kuhjaga heastab, kallates haavatasaanud keele ja meeled üle mesijoogiga. Siin on hobusekoorma jagu kõrvetatud linnaseid, mida seob kokku pähkline karamell-siirup, mängu segunevad ka kreeka pähklid ning suitsuploomid.

Lõppmaitses ärkab üles hetkeks uinunud ühejalgne ropu suuga piraat, kes püstolit paugutades taob sind oma puujalaga ning sunnib jooma VEEL ühte tumedat rummi, mõistagi sinu enda kulul. Kuidas Taara nimel võib üks õlu maitsta nagu sadamakõrtsi kleepjas võlu ning samas tsaarivõsukese jaoks kokku keedetud hurmavaim šerbett, sellest on raske aru saada.

Järelmekk. Oi kuidas küll suudab Gambrinuse tönts sulg seda kõik kirjeldada, ilma et lause jooksul ei peaks kolm korda sisse hingama? Idamaised maiustused, mis on kukkunud rummivaati ning kokku segatud šokolaadiga ... kas see lause omab mingit mõtet?

Kui Gambrinus oleks pidanud elu esimese õllena seesinast rüübet jooma, siis ... ehhh. Mine tea, ehk oleks valgustatus rutem saabunud. Aga võib-olla mitte. Kuid see jook tuleks anda meditsiinilistele uurimustele pruulmeistrite vaimse tervise osas. KUIDAS Taara nimel saab kokku keerata midagi, mis ühtaegu hirmutab ja vaimustab?

Gambrinus keeldub kokkuvõtte kirjutamisest ning poeb mõneks ajaks kaitsvasse tugitooli, mõteldes, mis temaga just juhtus.
-----------
täiesti geniaalne pilt siit

No comments:

Post a Comment