Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas kohtusid kolm veidrikku.
Õllelemb Gambrinus, Fräulein Eveliis ja Unelaulik Kaarel ei mõelnud midagi halba, kui nad suure tünni ümber istusid. Väikestel tünnidel mõistagi. Sest noh millel sa siis ikka istud, kui Gambrinuse õllepoes oled.
Õllelemb, ühtlasi grafomaan, oli ühe järjekordse õllekirjelduse valmis treinud. Vaimustunud Fräulein luges seda hingestatult ja kunstipärasel moel väheldasele, ent tänulikule publikule ette. Publikuks olnud Unelaulik ümises seda kuuldes, silmad poolkinni: "see kõlab ju nagu unejutt!"
Noh ja nii siis sündiski. Fräuleini mesine hääleke, Unelauliku jorin ja veebist näpatud kitarritinin sulasid kokku. Ausõna, me ei mõelnud seda alguses niimoodi. Aga see juhtus. Soovitan kuulata ja seejuures mitte kohvi juua või võileiba süüa. Naeru tõttu hingekõrri sattunu kõrvaliste objektide eest me ei vastuta! :)
Kuulamiseks klikka siia ja vali Black Tokyo Horizon. Võib-olla lisandub hiljem siia ka teisi palakesi. Mine sa seda Gambrinust tea.
No comments:
Post a Comment