Saturday, January 17, 2015

Mud & Funk


Mud & Funk (de Molen / Anchorage, Holland / USA) pdl 0,33 l. alc 11,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: imperial stout ja hinnang 95 punkti!!

Tootjainfo: "Gabe Fletcher (Anchorage Brewing Co.) and Menno Olivier (De Molen) met up in Bodegraven to brew what became Mud & Funk. The beer started off as an Oatmeal Imperial Stout. It was then aged in a mixture of bourbon and wine barrels and a brett culture and allowed to take its time to mature."

Nii, ja nüüd jälle tagasi tootjainfo juurde, mida te ju kunagi ei viitsi lugeda, mu noored sõbrad. Kaerastout (ja seda imperiaalsel tasandil!), mis on laagerdunud veini- ja burboonivaatides ja saanud lisaks ka bretanomüütse tunda! See paneb ka kogenud nuuskmõmmiku ootusärevalt mõmisema! Või noh olgu, ainult kogenu panebki ta midagi tegema, sest algaja jaoks ei ütle enamik kirjeldatust midagi muud peale "see on üks keeruline värk"

Lihtne väike pudel, tehnilise olekuga silt. Veidral kombel on seekord jäänud pudelikael vaha sisse kastmata, mis muidu on selle pruulikojal väärisõlledega kombeks.

Budlunk-gurlunk hääle saatel voolab klaasi MUST ollus, mille tumepruun sõrmepaksune vaht seiskub mõneks ajaks, kuid taandub siis.

Aroom. Džiizöskraist! Ogar, opakas ja napakas on see segu! Granaataõunasiirup, mandliliköör ja balsamico on asunud ristsugutamise teel üksteise vägevamaid külgi võimendama. 

Esmamekk. Jestas. Oijahh, raske ja mõnus on see värk. Noh ta pole just nafta, kuid ega väga palju puudu küll ei jää ... no masuut näiteks. Veiniselt hapukas, granaatõunane ja särtsakas kui hispaania tango. 

Keskmaitse. Gambrinuse käed tõusevad taas taeva poole nagu palvetajaritsikal, kes valmistub ründama. Aga mitte ründamises pole asi, vaid sõnade abitus otsimises. Veiniäädikas ja punasesõstraliköör, greibimahl ja pähklisiirup. Issver, kas keegi on neid koos proovinud? 

Lõppmaitse. Ahastada või vaimustuda, selles on küsimus. No imperial stoudist on nüüdseks jäänud vaid mälestuse vari seinal, kogu ülejäänud tuba on täis muid tegelasi hooooopis teistest muinasjuttudest. Astelpihlakas? Jõhvika-edasi-arendus! 

Järelmekk. Eeee. Gambrinus on nagu väike laps kes ei saa aru kus algab tema enda fantaasia ja kus lõpeb reaalsus. Sest no reaalne see õlu ei ole. See ei ole reaalne õlu. Reaalselt ei ole see õlu. Mis see on? No kuskohast mina peaks teadma, ausalt mina ei teinud! Ei oskakski teha. Sest balsamicot ei nimetata õlleks. 

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga, hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga NAPAKAS EBAÕLU. See pole parem kui õlu. Halvem ta ka ei ole. Kuid see ei ole õlu. SEE EI OLE ÕLU!!! ÕLU POLE SEE. Punkt.
----------------
pilt isetehtud

No comments:

Post a Comment