Beyond the Gates

Beyond the Gates (White Pony, Itaalia) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double" ja 3,93 punkti

Tootjainfo: "Imperial Stout aged on rum barrels with coffee and vanilla, brewed for the eponymous band."

Väike lihtne pudel, mustal sildil küünlaleek ja punased kirjad. Pruun vaht täidab üle poole klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - enesestmõistetavalt must.

Aroom. Vau. Nina teeb nüüd küül mingi triki. Jah loomulikult siin on olemas kõiksee mis kohvi ja vanilje ja röstiga seondub ... aga juust? Miks on minu ninna takerdunud tükike Limburgi juustu? Tõsi küll, see leidub umbes kuuenda kihina, kogu selle pehme ja luksusliku külluse taga, aga ikkagi? :D

Esmamekk on raskepoolse kehaga ... ja üldse mitte 12,5% kraadisena mõjuv! Pigem selline meeldivalt pehme ja täidlane ning röstine stoudike. 

Keskmaitse muutub tummisemaks, vaniljepehmuse ja röstitud iiriskommide sekka lõimub rummis leotatud musti ploome. 

Lõppmaitse on röstine, kakaoliköörine, kõrvetamisele lähenevalt röstitud puuviljaleivane, magus-mõrkjas ja nätskevõitu.

Järelmekk - magus, liköörilik, röstpähkline, kohvikreemine. Huvitav kui praadida tulikuumal grillrestil korraks vaniljest iiriskommi, kas siis saakski sellise tulemuse?

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, magus-mõrkjas-magus-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Ausalt öeldes kontrollis vana Gambrinus kolm korda sildil kirjas olevat kraadi - vaata seda 12,5 %vol ei tunne mitte mingi valemiga. Jah, väga hea. Jah, vaat ja rumm on isegi tunda. Aga ... noh vaata millegi üle vaimustuda ka ei oska seekord.

---

pilt isetehtud