Buio

(White Pony, Itaalia) pdl 0,33 l. alc 12,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout - Imperial", hinnang pole veel välja kujunenud. Untappd ütleb: "Stout - Imperial / Double Oatmeal" ja 3,92 punkti

Tootjainfo: ""...Buio" is darkness, this darkness that unaware humanity has embraced. Pollution and uncontrolled technology, exploitation of nature and humans, are bringing death and diseases. Dying alone, living in suffering... it's time to break these chains."

Tegelikult siis: "Imperial Oatmeal Stout aged in bourbon oak barrels"

Väike lihtne pudel, mustal sildil veripunane kiri. Tumepruun vaht täidab pool klaasi ja püsib kaua. Õlle värvus - must.

Aroom. Must. Raske. Mõtlik. Väärikas. Aadellik.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja üllatavalt mage-magusakas. Keskmaitse aga pöörab hooooopis teise lehekülje, tuues sisse magusust, täidlust ja ploomiveini. Lõppmaitse keskendub röstile, serveerides seda koos külma kohvi ja rummik-koola kokteiliga. 

Järelemekk alles avab selle joogi tõeliselt - soe ümar burboonilik pehmus, röstine hapukus, tammine mõrkjus, ploomikonservine magusus. Aga kõik see avaneb ainult juhul, kui proovida seda jooki niristada tilkhaaval üle keele. Sest muidu libiseb see kraam klõmaki ise su sisse nagu mingi liru kerge iiri stoudike.

Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusa buketiga ÜBERTASANDI rüübe. AGA! AGA! AGA! LIIGA ohtlikult kergelt joodav! Nii ei tohiks see olla ju ometigi, et kui sa teise käega oma joogikätt ei pidurda, siis tekib soov see klaasitäis endale sisse kulistada ja kohe järgmist nõutada!

---

pilt isetehtud